Peeter Hermik: pada ja katel ehk Lääneranna valitsemisest vallakodaniku pilgu läbi

Kui Lääneranna valla juhtimisprobleemid on viimasel aastal täitnud leheruumi rohkem kui piisavalt, on seni avamata kõrvalseisja vaatenurk toimuvale.

Haldusreformiga ühinesid sundolukorras neli üsna isepäise mõtteviisiga, omas tempos ja suunas arenenud väikevalda. Nende ühine juhtimine pole olnud kerge ülesanne, konflikt püsis õhus ühinemise hetkest peale. Varalahkunud vallavanem, suur visionäär ja osav poliitik, suutis suuremaid erimeelsusi siiski vaos hoida ja tülisid vältida. Samas oli volimeeste seast kuulda nurinat, et volikogu ei kaasata protsessidesse piisavalt ja otsused sünnivad kabinetivaikuses. Seda eriti opositsiooni poolelt vaadatuna.

Kaasamisega, eriti valla elanike ja maaomanike kaasamisega otsuste tegemisse on Läänerannas olnud tõesti suuri probleeme. Üks näide. Kasari jõe puhke- ja virgestusala väljaehitamise käigus kohaliku tee rekonstrueerimisel teealuse maa valdajaid planeeritavatest töödest isegi ei teavitatud. Tööde ajal tekkis ühe maaomanikuga lausa füüsiline konflikt. Tulemuseks on keeruline kohtuasi, mille lahendamise pärib praegustelt vallajuhtidelt järgmine vallavalitsuse koosseis. Selliseid näiteid, kus teavitustöö on puudulik ja kodanike arvamusega ei ole arvestatud, leidub küllaga veelgi.

Lääneranna volikogus on nüüdseks aga puhkenud tõeline sissisõda. Volimeeste peamisteks töövahenditeks on saanud üksteise enda leeri ülemeelitamine, teerullitaktika, vastaspoole halvustamine ja jokk-skeemid. Volikogu mõlemad rivaalitsevad pooled on sellise taktika nagu kokkulepitult omaks võtnud, teineteist püütakse rehepapi kombel järjest üle trumbata. Volikogus on mõistuse hääl vaikinud ja tegelik töö seiskunud.

Lihtsal vallakodanikul on hoopis argisemad mured. Nii kõnnib Lihula elanik, kui on asja linna Pärnu-poolsesse külge, kõnniteel, mida mitte kuidagi ei saa pidada linna peatänava vääriliseks. Päris riskantsed on tingimused rulaatoriga liikleja jaoks. Talv pole mägede taga ja olukord halveneb järjest. Probleemi leevendamiseks piisaks heast tahtest ja mõnest tuhandest eurost. Peatänava põhjalik renoveerimine peab niikuinii jääma ootama paremaid aegu, sest suuremaid investeeringuid tehes on järgmisel vallavalitsusel viimane aeg mõelda kaugemal asuvate keskuste peale.

Kujunenud olukorra muutmiseks on ammu läbi proovitud retsept: inimesed peavad üksteisega rohkem rääkima ja üksteist rohkem kuulama ehk tuleb parandada suhtlust volikogu osapoolte vahel ning volikogu ja vallavalitsuse vahel. Kodanike arvamust kuulaku nii volikogu kui ka vallavalitsus, teavitamine olgu selge ja õigeaegne. Nii lihtne see ongi.