Uusberg ja Täht: vaktsineerimine on sadu kordi ohutum kui koroona

Covid-19 teadusnõukoja liige, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor Andero Uusberg ja Lääne maakonna piirkondlik koordinaator Annaliisa Täht.

Koroona vastu vaktsineerimisest räägitakse neil päevil palju ja info on sageli vastukäiv. Et pilti selgust tuua, võtame lühidalt kokku, mida näitavad Eesti andmed.

Mida vanem on inimene, seda sagedamini vajab ta koroonaviirusega nakatumise korral haiglaravi. Üle 60aastastest nakatunutest on Eestis haiglasse jõudnud iga kuues, üle 70aastasest nakatunutest iga kolmas ning üle 80aastastest nakatunutest iga teine.

Oht püsib sellisel tasemel seni, kuni ollakse vaktsineerimata. Vaktsiini kaitse all väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb kaks-kolm korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.

Neist arvudest võib mõelda veel lihtsamalt. Lõpetatud vaktsiinikuur teeb inimese koroona vastupanuvõime mõttes umbes 40 aastat nooremaks! Vaktsineeritud 70aastane võib tunda end nagu vaktsineerimata 30aastane.

Nagu ravimid ikka, võivad ka koroonavaktsiinid tekitada kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on paaripäevane väsimus ja valu süstikohas. Ette tuleb ka palavikku, peavalu, lihas- ja liigesvalu ning külmavärinaid. Need kerge külmetushaiguse sümptomid pole ilmselt kellelegi probleem, pealegi on kerged kõrvaltoimed vanemaealistel harvemad kui noortel. Muretsema võib panna aga tõsisema kõrvaltoime võimalus.

Õnneks on kõigi kasutusele lubatud koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed haruharvad. Eestis on seni vaktsineeritud ligi 0,8 miljonit inimest. Arstiabi vajadus on tekkinud neist 0,03 protsendil ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale kokku. Nii madal tõsiste kõrvaltoimete sagedus teeb silmad ette paljudele igapäevastele ravimitele. Isegi ibuprofeeni kõrvaltoimete nimekiri on pikem kui vaktsiinide oma.

Olugi et harvad, on vaktsiini kõrvaltoimed tõsised asjad ja kedagi ei tohiks nende tõsiselt võtmise pärast hukka mõista. Kui pelgate kõrvaltoimet, rääkige enne vaktsineerimist oma perearstiga või helistage nõuandeliinil 1220. Võite koos arutada, milline vaktsiinidest oleks teile sobivaim. Usaldusväärset taustainfot vaktsiinide kohta leiate ka www.vaktsineeri.ee.

Kui tunnete end vaktsineerimise järel mitmendat päeva halvasti, pöörduge julgelt perearsti poole või EMOsse. Eesti arstid kinnitavad, et koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed on hästi tuvastatavad ja ravitavad.

Kõrvaltoimeid tõsiselt võttes tasub sama tõsiselt võtta ka koroonaviirust. Kui võrrelda võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum. Kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks arstiabi üks inimene. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.

See vahe on veel suurem, kui inimesel on nõrk tervis. See ei tähenda aga, et tervisemurede korral peaks vaktsiini vältima. Hoopis vastupidi – krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu. Vaktsineerimine on mõistlik valik, isegi kui see tekitab tervisemurede tõttu ärevust.

On üsna kindel, et Covid-19 ei kao, vaid jääb Eestisse külmemal ajal ringlema. Varem või hiljem puutume sellega ilmselt kõik kokku. Isegi kui elame üksi ja oleme ettevaatlikud, kipub viirus justkui läbi lukuaugu inimesed üles leidma.

Seega vajame viiruse vastu kaitset. Ohtlikum võimalus kaitse saamiseks on viirus läbi põdeda, teine ja turvalisem võimalus aga end vaktsineerida. Kui mõni noorem inimene võib mõlemat varianti tõsimeeli kaaluda, siis vanema inimese jaoks on lugu hoopis teine. Viirus ei muutu vaktsineerimata vanema inimese jaoks gripiks ega nohuks, vaid jääb sama ohtlikuks, nagu ta on. Seepärast on ainus mõistlik viis pikaajalise kaitse ehitamiseks vaktsineerimine.

Nii läbipõdemise kui ka vaktsineerimise teel saadud kaitse koroonaviiruse vastu kipub aja jooksul nõrgenema, vanematel inimestel veidi kiiremini kui noorematel. Seepärast soovitatakse üle 60aastastel teha kolmas vaktsiinisüst ehk tõhustusdoos, kui esimese vaktsiinikuuri lõpust on möödas kuus kuud.

Kolmas süst mitte ainult ei taasta aja jooksul nõrgenenud kaitset, vaid viib selle esialgsest veel kõrgemale tasemele. Näiteks Iisraelis vähenes kolmanda vaktsiinidoosi saanud üle 70aastaste inimeste nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja haiglaravi vajamine ligi 20 korda.

Läänemaal on 24. oktoobri seisuga end koroona vastu vaktsineerinud juba 12 193 inimest (vanemat kui 12aastast), 80+ vanuses 980 inimest. Täiskasvanute hõlmatus on Läänemaal 70,3 protsenti. Näiteks Hiiumaal on end viiruse vastu vaktsineerinud juba 82–95 protsenti üle 60aastastest inimestest.

Praeguseks on kõiki vaktsiine saada ja need on endiselt tasuta. Läänemaal on lähimad vaktsineerimiskohad Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus (esmaspäeviti kell 9–17), Läänemaa haigla (reedeti kell 9–17), Haapsalu kaubamaja apteek (27.10, 31.10, 6.11, 14.11, 20.11, 27.11, kell 15–17), Rannarootsi keskuse apteek (T ja N , kell 11–15). Lisaks saab vaktsineerida enda perearsti juures.

Nii esmaseks vaktsineerimiseks kui ka tõhustusdoosi tegemiseks saab aja kirja panna, helistades oma perearstile või 1247. Arvutikasutajad saavad aja broneerida ka aadressil www.digiregistratuur.ee.

Lisaks koroonavaktsiinile on Eestis avanenud võimalus kaitsta end ka gripi vastu. Alates 65. eluaastast on ka gripivaktsiin tasuta. Soovi korral saate nii gripi- kui ka koroonavaktsiini teha oma perearsti juures ühekorraga.

Kui vajate vaktsineerima minekuks abi, paluge oma lähedasi või sotsiaaltöötajat – nad aitavad hea meelega.