Jaanus Riimets: mis on patt ja milline on patu suurus?

Ka Lääne Elu on kajastanud meie kirikuid ja eriti luteri kirikut puudutavat  teemat seoses Meelis Sülla n-ö personaalküsimusega .

Tegelikult sai teema eriliselt aktuaalseks hoopis Suurbritanniast lähtuvalt, sest Eestis on seni küsimusi lahendatud nii, et sellises suhtes olev inimene võib küll olla koguduse liige, aga mitte koguduse ametis. Iseenesest on see üsna kummaline suhtumine, sest miks peaks üks asi olema ametnikule keelatud, aga lihtliikmele lubatud või ka vastupidi. Sama küsimus kehtib veel enam ordinatsiooni puhul. Mille alusel peaks kogudus otsustama, mis on patt, milline patu suurus ja mis on patu tagajärjed koguduse liikmeks olekule ja ka positsioonile koguduses?

Selliste otsuste ja valikute aluseks peaks olema reeglistik, mis koguduses kõigile eelnevalt teadaolevalt kehtib ja kuna tegu on kristliku kogudusega, peaks sellise reeglistiku aluseks olema kristluse alus ehk pühakiri. Sellega on aga nii, et inimesed tõlgendavad kui mitte tervet pühakirja, siis vähemalt osa sellest erinevalt. Vahel tehakse seda teadmatusest, vahel mitmesugustest soovidest lähtuvalt, vahel täiesti oma suva alusel. Eri inimestel on paljudes küsimustes eri lähtepunktid. Need olenevad nii päritolust kui ka maailmavaatest, mis on kujunenud ka teistest allikatest kui pühakiri. Näiteks eri traditsioonidest.

Ajast, mil kogu ümbruskonna rahvas kogunes pühapäeva hommikuti kõrge torniga kirikusse, on palju, väga palju muutunud. Tol ajal lõi kellamees kirikukelli, et rahvas ümberkaudsetes taludes teaks end kirikusse minekuks valmis seadma hakata. Kes kirikusse ei läinud, luges tihti kodus pühakirja. Kas see kõik oli ilus traditsioon, mis ajaga muutub, või midagi enamat? Kas inimeste tegelik elu aga ikka oli tol ajal kombelisem? Kas näiteks kuritegevus oli väiksem? Kas abieluväliseid suhteid oli vähem ja millises vormis need olid? Kas samasoolisi suhteid oli vähem või lihtsalt varjati neid rohkem? Kas varastati või altkäemaksu võeti vähem või hoopis enam? Mis üldse muudab inimest paremaks? Kas need, kes praegu taunivad Tiit Salumäe käitumist, keeravad raadio kinni, kui pühapäeva õhtul on eetris „Kirikuelu“ saade, sest seda toimetab „teistsuguse“ valikuga inimene? Missugune peaks üldse olema suhtumine inimesse, kes ei ela nii, nagu kord ja kohus ette näeb?

Ka kriminaalses maailmas on samasoolisus sõimusõna. Samal ajal toimuvad vanglates, kus on ainult ühest soost inimesed, vägivallakuriteod just selles vallas. Neid, kes neid kuritegusid toime panevad, ei peeta alaväärtuslikuks, küll aga neid, kelle suhtes neid kuritegusid toime pannakse. Ei ole kahtlustki, et pühakiri mõistab samasoolist suhet kui pattu. Samas unustatakse, et abielurikkumiseks peetakse pühakirjas ka võõra naise peale himukalt vaatamist. Pühakiri räägib vägagi vaimulikest meestest, kelle „silmad õhkuvad abielurikkumisest“. Kas nende all mõeldakse samasoolisi vaimulikke? Kahtlen vägagi. Hoopis suurema tõenäosusega mõeldakse nende all varisere,kes mõistavad avalikult surma Soodoma patused, aga ise on täis „kõike kurjust“.