Valitsus otsustas lisameetmed elektrihinna kompenseerimiseks

Valitsus kiitis täna heaks möödunud nädalal kokku lepitud täiendavad energiahinna toetusmeetmed nii era-kui ka äritarbijale. Toetust eraldi taotlema ei pea.

Jaanuarist märtsini saavad kodutarbijad elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri toetust ning ettevõtetele hüvitatakse täielikult gaasitarbimise võrgutasu. Lisaks suunab valitsus 50 miljonit eurot laenukäendusteks ettevõtetele, kellel on kõrgete energiahindade tõttu tekkinud ajutised likviidsusprobleemid.

„Euroopat ja arvestatavat osa maailmast on tabanud hüppeliselt kasvanud energiahinnad ning meie jaoks on oluline, et Eesti inimesed ei peaks kõrgete energiaarvete tõttu muret tundma,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Kallase sõnul kehtivad uued leevendusmeetmed kõigile ning inimeste ja ettevõtjate energiaarved on automaatselt selle võrra väiksemad ehk toetust pole vaja eraldi taotleda. Samuti kiideti heaks laenukäenduse toetus ettevõtetele, kes vajavad kujunenud olukorras tegevuse jätkamiseks käibelaenu.

Samaaegselt tegeleb valitsus ka pikaajaliste lahendustega energiahindade allatoomiseks. „Praeguste kriisimeetmete kõrval töötab valitsus energeetikasektori pikemaajaliste lahenduste väljatöötamisega, et vähendada hinnašokke tulevikus, tagada Eesti tootmisvõimsuste töökorras olek ja hoogustada uute tootmisvõimsuste turule tulekut,” ütles Kallas.

Uue toetusmeetmena kehtestab valitsus kodutarbijatele kuni märtsini elektri- ja gaasiarvete hinnapiiri, millest alates riik kompenseerib energiakulud. Elektritarbimise puhul on hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta. Sellest piirist kõrgema hinna korral kompenseerib riik elektriarve kuni 650 kilovatt-tunni ulatuses.

See tähendab, et kui elektri kuu keskmine hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti kilovatt-tunni kohta, maksab seda hinda ületava osa elektriarvest kinni riik. Näiteks kui kodune kuine tarbimine on 650 kilovatt-tundi ja arve 150 eurot, on inimese keskmine kulu 23,08 senti kilovatt-tunni kohta. Seega on tarbija kulu koos riigipoolse abiga mitte rohkem kui 650 kWh x 12 senti/kWh + km = 93,6 eurot ehk riik kompenseerib 150 eurosest arvest 56,4 eurot.

Gaasitarbimise puhul kehtib riigipoolsele toetusele samasugune skeem: hinnapiir kodutarbijatele on 65 eurot megavatt-tunni eest tarbimisele kuni 2,75 megavatt-tunni ulatuses. „Tarbija ise kompensatsiooni saamiseks midagi tegema ei pea, vaid veebruaris laekuvatelt arvetelt on hinnalage ületav osa juba maha arvestatud,“ rõhutas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Korterelamutele kompensatsiooni makstes jaanuarikuus gaasi ja elektri tarbimispiiri ei arvestata. Veebruaris analüüsitakse kompensatsiooni sihipärasust korterelamute puhul ja vajadusel korrastatakse selle aluseks olevaid andmeid.

Lisaks kodutarbijatele on minister Aasa sõnul riigi jaoks oluline ulatada abikäsi ka ettevõtetele ja asutustele, kes on energiakriisis keerulisse olukorda sattunud. Kui seni kehtis ettevõtete jaoks 50-protsendiline võrguteenuse tasu hüvitamine, siis jaanuarist märtsini hüvitatakse see täielikult.