Juhtkiri: prügikastieelnõu, mis väärib jätku

Ehituskeeluvööndi vähendamise ehk randa ehitamise seaduse eelnõu saadeti eile küll prügikasti, kuid vastuolud, mis selle menetlemise aegu eri osapoolte vahel päevavalgele tulid, pole kuhugi kadunud. Selle teemaga tuleks kindlasti jätkata, kuid uut eelnõu ei tohiks enam ülejala koostada.

Erki Savisaar (Keskerakond), Heiki Kranich (Reformierakond), Andres Metsoja (Isamaa) ja Peeter Ernits (EKRE) lootsid oma eelnõuga kujundada ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ning vähendada ja leevendada seniseid omandipiiranguid. Omanikele see mõte meeldis ja omanike keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna pidas 200 meetri laiust ehituskeeluvööndit ebaproportsionaalseks omandipiiranguks.

Risti vastupidisel seisukohal oli aga Eesti keskkonnaühenduste koda, kelle hinnangul piiraks eelnõu rakendumine olulisel määral Eesti elanike ja ka külastajate võimalusi tulevikus veekogude kallastel vabalt liikuda, sest looks väikesele osale maaomanikest põhjendamatud privileegid veekogu kallast kasutada.

Samal toonil jätkas ka Eestimaa looduse fondi keskkonnaekspert Alex Lotman, kelle sõnul on ehituskeeluvööndi kaotamine lisaks looduskaitsele ka avaliku ligipääsu teema – kõik me tahame veekogude äärde vabalt ujuma, kalastama ja jalutama pääseda.

Präänik ei ole ka see, et rannaäärse ehituskeeluvööndi suurendamise üle saaksid otsustada kohalikud omavalitsused. Hiiumaa ja Saaremaa vallavanem on selle vastu, sest kardavad kinnisvaraettevõtjate survet, millele riikliku toeta on keeruline vastu seista.

Lisaks sellele, et eelnõu tuliste pooldajatena tõusid esile vaid maaomanikud, oli selle suur puudus seegi, et kogu rannikut löödi ühe pika puuga. Eesti lääne- ja põhjarannik on nii erinevad, et ühesuguse ehituskeeluala loomine on võimatu.

Eelnõu riigikokku saatmisel oli ka positiivne külg. Nimelt teatas keskkonnaamet, et hakkab nüüd tõsisemalt tegelema ebaseaduslikult suletud kallasradade avamisega.