Juhtkiri: korteribuum

Aastaid uute korterite ja elamispindade nappuses vaevelnud Haapsalut on tabanud justkui väike buum – terve möödunud aasta müüs linn Paralepas elamukrunte, mis läksid kui soojad saiad, ning järjest tuleb teateid selle kohta, et vanu ja lagunenud hooneid on plaanis ümber ehitada kortermajadeks. Nii tahab Haava Maja renoveerida kunagise ühiselamu ja õmblustsehhi Haava tänaval kortermajaks, korterid tulevad ka Kreutzwaldi tänaval asuvasse kunagisse teeninduskombinaati. Tulevikus peaks uusi kortermaju kerkima Krimmi holmile.

Korterite ehitamine on Haapsalus justkui paisu tagant välja pääsenud – neid on viimastel aastatel järjest lisandunud. Näiteks Karja 6 majja, Sadama tänavale kerkis ridaelamu, peagi saavad valmis endisesse rahandusosakonna majja Suur-Lossi tänaval ehitatud korterid. Kahjuks on nimetatud korterid taskukohased pigem rikastele tallinlastele kui kohalikule lastega perekonnale, kes tahaks kolida nõukogudeaegsest paneel- või tellismajast uuemale elamispinnale.

Paraku ei saa plaanitavate kortermajade puhul panna arendajale kohustuseks, et ta arvestaks ka kohalike inimeste, näiteks noorte peredega, mitte pelgalt jõukamate suvitajatega. Arendaja eesmärk on saada ehituskulu kaetud ja teenida kasumit, mis on ettevõtluses igati normaalne soov. Samal ajal tuleb tõdeda, et kinnisvara hinnad tõusevad nii kiiresti, et uue elamispinna soetamine muutub keskklassile üha kallimaks ja kättesaamatumaks. Ideaalis võiksid uued korterid lastega perede kõrval olla jõukohased ka eakale, kes praegu elab nõukogude ajal ehitatud kortermaja viiendal korrusel ega pääse sealt enam kergesti liikuma. Madalamal korrusel elades see probleem kaoks.

Suvitajad on Haapsalule kasulikud ja jätavad suvel linna kindlasti üksjagu raha maha, kuid talvel on nende aknad pimedad. Suvitajatest rohkem on kogu linnale kasu nendest, kes siia päriselt elama kolivad.