Jaanus Karilaid: valitsus on liiga aeglane, vajame kiireid otsuseid iseseisvasse kaitsevõimesse
15.03.2022
Ma pole nõus kaitseministriga, kes ei tea, kuhu raha kulutada ning nõuab koos peaministriga otsuste tegemiseks liiga palju lisaaega.
Kaks nädalat kestnud sõda Ukrainas annab praeguseks juba piisavalt alust hinnata, milliseid relvasüsteeme on Eestil tarvis juurde hankida. Üheks parimaks indikaatoriks on saadetised, mida abistavad riigid Ukrainale saadavad. Need relvad on osutunud tõhusateks ja saavad olla ka meile suhteliselt kindlateks vihjeteks, millele tähelepanu keskendada. Eelkõige oleks nendega vaja varustada just kaitseliit, mis katab kogu maad. Vaid kaitseliidu hajutatud üksused saavad tekitada vastasele probleemi praktiliselt iga kilomeetri läbimisel ja nõrgestada teda enne kaitseväe üksustega lahingusse jõudmist.
Õlalt lastavad õhutõrjeraketid – võimatu vastasel avastada ja praktiliselt ainukesed vahendid, mis suudavad lõpetada õhudessandid enne maandumist. Hävitavad tõhusalt ka vastase õhutoetuse.
Rohkem tankitõrjerakette – lase ja unusta; kuid ka neid, mis suudavad lennata kaugele ja täpse sihtmärgi lennult lukustada. Just sellistega saaks vastase soomuse ja kütuse hävitada kaugelt enne nende kohalejõudmist meie asulate ja linnadeni.
Ründedroonid ehk vaese mehe raketid. Juba mitmendas konfliktis tõestavad need oma edukust vastase võtmetähtsusega relvade hävitamisel, seadmata ohtu oma inimeste elusid.
Rohkem juhitavaid miine, nii soomuse kui ka elavjõu vastu. Varakult valmis seatud ja mineeritud varitsuskohad tekitavad vastasele olulise kahju, jättes meie oma üksused puutumata. Neid tuleb valmis seada piltlikult igale kilomeetrile vastase teel.
Rannikukaitseraketid meredessantide tõrjumiseks iga potentsiaalse randumiskoha lähedusse. Pole vast tarvis selgitada selle olulisust. Nende relvasüsteemide suurtes kogustes tagamine eriti kaitseliidule annab võimaluse luua kogu maad kattev selline hävitusvõrgustik, kus vastasel on võimatu liikuda ja ennast varustada. Samas ei ole tal olulisi sihtmärke, mille hävitamine aitaks hävingu mõju vähendada. Ta ei suudaks kunagi tabada neid sadu väikesi kaitseliidu meeskondi, kes teda igal sammul vähendavad, ja nad oleks sunnitud oma tehnika juurest jalgsi põgenema veel varem, kui nad teevad seda praegu Ukrainas.
Keskmaaõhutõrje on väga oluline linnade kaitseks pommitajate ja raketirünnakute vastu. Nagu näeme, siis Vene pool ei hooli tsiviileludest ja pommitab Ukrainas linnu valimatult. Vaid keskmaaõhutõrje saab selle mõju vähendada ja aitab säästa oma inimesi. Meil on vähe inimesi, seega tuleb eelistada võitlusviise ja relvi, mis võimaldavad vastast hävitada ilma otsekontaktita. Need relvad on olemas, aeg on need ka meile hankida.
Elanikkonna kaitse- ja evakuatsioonivõime arendamine vajab kiirendust.
500 miljonit kulutada kohe oma rahva kaitsesse on hädapärane, miljard juba hea. Lisaks peame andma lisagarantiisid inimeste toimetulekuks hinnaralli kontekstis. Lisaeelarvet on vaja kohe ja praegu. Juba 21. veebruaril saatis Keskerakond oma koalitsioonipartnerile kirja, millele ootame vastust tänaseni.
Aeg hakkab otsa saama.