Steve Truumets: Haapsalu – Eesti rasketööstuse vedur
25.03.2022
Maaliline Haapsalu vanalinn, Paralepa mets, Haapsalu piiskopilinnus… ja 20 hektarit tööstusala kesklinnas.
Nimelt plaanib Haapsalu linnavalitsus rajada Kastani ja Tamme tänava elurajooni metsa industriaalpiirkonda.
Ilmselgelt pole Euroopas ühtegi linna, mis 21. sajandil planeeriks tööstusala kilomeetri kaugusele südalinnast. See on kindel trump, millele mängida, et elanike rahulolu ja head elukeskkonda luua!
Nali naljaks ja andke andeks, kui ma liialdan, aga viimane kortermaja Haapsalus kerkis külma sõja ajal. Julgen öelda aitäh Brežnevile – kui teda poleks olnud, oleks ilmselt Haapsalu vana surnuaia vastas valimisliidu HaRi rajatud tselluloositehas.
Selleks, et tööstus saaks toimida, on vaja inimesi. Inimesed vajavad head elukeskkonda! Kindel on see, et inimesed ei vaja tööstust kesklinna. Mõtted ja tunded võiksid olla kahetised, kui tegu oleks Tallinnaga, kus ruum on piiratud ja vahemaad pikad. Haapsalu puhul võiks arvata, et on palju kohti, kuhu seda rajada. Vaadates ka tulevast raudtee perspektiivi, võiks see ala olla Kiltsist Rohukülani.
Iga linn, sealhulgas ka Haapsalu, vajab tööstust. Selle ei saa vastu väita, aga praegu valitud asukoht tundub kummaline. Endiselt on Haapsalul olemas võimalus taotleda Kiltsi lennuvälja endised alad munitsipaalomandisse ja arendada tööstusala sinna, ilma metsa maha võtmata.
Kas Haapsalu tundub olevat Eesti järgmine rasketööstuse Meka? Arvan, et iga linna perspektiiv peaks olema pigem moodsa ja looduslähedase linnaruumi loomine. Seda uute korterelamute, rohealade, terviseradade ja infrastruktuuri rajamine läbimõeldud sümbioosis.
Kui tõesti mingi muu variant ei ole võimalik, siis tuleks tööstusala rajada nii, et vähemalt 50 protsenti olemasolevast metsikust haljastusest jääks alles. Pole ju võimatu?
Volikogu, vaata suuremat pilti, vaata pikemat perspektiivi!