Haapsalu probleem on kõrged äärekivid ja pimedad ristmikud

Teisipäeval kõndisid ja sõitsid Haapsalu sanatoorse internaatkooli lapsed koos kolledži liiklustudengitega läbi Haapsalu tänavate, et liiklusteadmisi omandada ja leida kohti, kus on näiteks ratastooliga liikuda raske.

Veidi enne teisipäeva keskpäeva jagasid liiklusohutuse tudengid sanatoorse kooli õpetajaile ja õpilastele selga kollased helkurvestid ja rühmiti hakati neljal marsruudil koolist kolledži poole liikuma. Rühmades oli nii jalakäijaid kui ka mitut tüüpi ratastoolide ja kõnniraamiga liikujaid.

Üks tee kulges piki Wiedemanni ja Kalda tänavat, teine piki Endla, Jüriöö ja Mulla tänavat, kolmas Karja–Posti ja neljas Metsa tänava kaudu. Iga rühmaga oli kaasas paar tudengit, kes lastele teel liikluskorda selgitasid ning ühtlasi kitsaskohad üles märkisid ja pildistasid.

Kehvad peale– ja mahasõidukohad

Kui Haapsalu peatänava kõnniteed ise on ka erivajadustega inimestele üsna hästi liigeldavad, siis hullem on seis vanalinnas, kus on teed kitsad ja tihtilugu ka konarliku kattega.

Endiselt valmistavad ratastooliga liikujaile muret Haapsalu tänavate peale– ja mahasõidukohad kõikjal linnas.

Kuigi paljud kõnniteed on kaldega, lõpevad need paiguti kõrgema servaga, mis on takistuseks ratastooli või kõnniraamiga liikumisel.

Sanatoorse kooli õpetajate sõnul tuleb enamikus kohtades ratastool sõiduteelt kõnniteele tõmmata, selg ees, kuid see on ohtlik — laps võib kaldus toolist välja sõiduteele kukkuda.

Isegi kui abivahendiga pääseb kõnniteele, eelistavad ratastoolis inimesed liigelda sõiduteel, sest kunagi ei saa kindel olla, kas sellelt kõnnitee teises otsas ka maha saab sõita või kas pole teel mõnd ootamatut takistust.

Ootamatute takistuste alla võib liigitada suure osa kõnniteest enda alla võtvad trepid ja keset teed paigaldatud laternapostid. Samuti valmistavad näiteks kõnniraamiga inimestele peavalu kõnniteesse süvistatud vihmaveerennid, kus peaksid küll katted peal olema, kuid mugavamaks hoolduseks on need tihtilugu ära võetud. „Niisama jalakäijat need ei sega, aga kõnniraamile on need tõsised takistused,” ütles Haapsalu kolledži liikluskorralduse lektor Margus Nigol.

Ta lisas: liiklusrännak näitas, et mehaanilisest ratastoolist keerulisemgi on Haapsalu tänavail liikuda elektrilise ratastooli ja kõnniraamiga, elektriline ratastool kipub ebatasasel pinnal kergemini ümber minema.

Ka kõnniteel mõeldakse autodele

Sirli Leier maanteeametist ütles, et linnajuhid kipuvad olema autokesksed inimesed, kes jalakäijate probleeme ei märka. Ta juhtis tähelepanu, et isegi kõnniteede puhul eelistatakse autosid jalakäijatele. Näiteks on paljudes kohtades hoovist väljasõitmisel kõnniteel langus, et autol mugavam sõita oleks. Jalakäijale muudavad need tõusud–langused kõnnitee kuumaastikuks.

Margus Nigol lisas, et üks Haapsalu häda on väikeste tänavate nn pimedad ristmikud, kus liikleja ei märka teisest suunast lähenevat autot ja vastupidi. Need ristmikud pole probleem mitte ainult ratastoolis inimestele, vaid kõigile liiklejaile.

Ta lisas, et ristmikust ohutumgi on ületada teed ristmike vahelisel kõnniteelõigul, kust on mõlemale poole hea näha.

Retke mõte polnud pelgalt linna kitsaskohti leida, vaid ka lastele liiklusõpet jagada. Näiteks räägiti, millisel teepoolel on kõnnitee puudumisel ohutum ratastooliga sõita, samuti sellest, kuidas ratastooli teha autojuhile nähtavaks, olgu see siis helkurvesti kandes või parklas kätt tõstes märku anda, et ka tagurdava auto juht tavakõrgusest madalamat liikumisvahendit märkaks.

Samuti selgitasid tudengid, kui oluline on enne hooviväravaid ja kangialuseid veenduda, et sealt ühtegi sõidukit ei tuleks.

Liiklusrännaku lõpp–punktis kolledžis tegid rühmad nähtust–kogetust kokkuvõtted ja tõid esile eri marsruutidel ette tulnud probleemid.

Margus Nigoli sõnul kasutatakse kogutud andmeid liiklusuuringus „Haapsalu linna, Uuemõisa ja Paralepa aleviku kergliikluse ohutusanalüüs”, milles on ka erivajadustega inimeste osa. Samuti räägitakse probleemsetest kohtadest projekti töökoosolekutel Haapsalus ja Ridalas.

Nigoli sõnul tuuakse tavaliselt asja parandamisel põhjenduseks rahapuudust. „Seda võib mõista, kui varem tehtud asjade parandamiseks raha ei ole, aga hullem on, et värskelt valminud asjad ei rahulda nõudeid,” ütles ta.

Margus Nigol ütles, et initsiatiiv selle ürituse elluviimiseks tuli sanatoorselt koolilt, kuid päeva jooksul kogutud mõtteid ja märkusi kasutavad tudengid ära ka liiklusuuringus „Haapsalu linna, Uuemõisa ja Paralepa aleviku kergliikluse ohutusanalüüs”.