Juhtkiri: kus elada?

See, et Haapsalus napib elamispindu, on jutuks olnud juba aastaid. Aastakümneid pole siia kerkinud uusi kortermaju, kui Haapsalu üürimaja välja arvata. Tõsi, aastate jooksul on kortereid lisandunud vanadesse majadesse, kuid need pole elukohanappust kuigivõrd leevendanud, sest on suunatud pigem pealinna suvitajatele, kes suvituskortereid otsivad, mitte neile, kes soovivad koos perega Haapsalus aasta ringi elada.

Nii olemegi jõudnud silmitsi küsimusega, kus peaks elama Haapsallu elama tulla sooviv inimene? Veel teravamaks muutub küsimus teades, et linnavalitsus loodab pärast Tallinnaga raudteeühenduse taastamist meelitada Haapsallu veelgi rohkem inimesi. Ühest küljest tegeleb linnavalitsus küll agaralt kruntide müügiga, kuid nende soetamiseks peab olema tagataskus piisavalt raha, et krundile ka maja ehitada. Kindlasti on see hea võimalus neile, kes soovivad mujal karjääriteinuna Haapsallu tagasi pöörduda, et siin rahulikumat elutempot nautida.

Neile, kes soovivad iseseisvat elu alles alustada või proovida, kuidas talvel Haapsalus elamine neile sobib, on vaja üürikortereid. Just viimaseid on aga Haapsalus pidanud aastaid tikutulega taga otsima. Nüüd on need vähesedki koos Ukrainast saabunud sõjapõgenikega kinnisvaraturult kadunud. Seda eriti suvel, mil vabade korterite omanikud tahavad neid välja üürides lisaraha teenida. Kellelegi otseselt näpuga näidata pole, sest kes oleks veel aasta tagasi osanud arvata, et üürikorterid muutuvad sõja tõttu nii kuumaks kaubaks.

Küll aga peavad nii Haapsalu linnavalitsus kui ka arendajad kriitiliselt ja kiiresti vaatama paiku, kuhu saaks ehitada uusi elamispindu niiöelda tavalistele inimestele, kellel pole rahakotti puuga seljas. Seda tuleks teha kiiresti, sest juba praegu tundub, et Haapsalu eeslinn pole juba ammu Uuemõisa või Paralepa, vaid hoopis Taebla ja Linnamäe, kuhu just noored korteri ostavad või üürivad. Sealt pole Haapsalu kaugel ja kuurortlinnaga võrreldes on ka hinnad neis piirkondades veel tunduvalt taskukohasemad.