Kaspar Oja: majanduse seis oli esimeses kvartalis endiselt tugev

Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 4,3 ja neljanda kvartaliga 0,1 protsenti. Sõja mõju ei ole veel majanduskasvus näha, kuid see paistab selgelt välja nõudluse struktuuris. Varude suur kasv näitab, et inimesed ja ettevõtted valmistuvad tarneraskusteks.

Esimese kvartali andmed näitavad, et sõjast tingitud ebakindluse tõttu on ettevõtted soetanud varasemast enam varusid. Lisaks energiakaupadele on Eesti importinud Venemaalt näiteks metalle, puitu ja väetisi, mis tuleb asendada sarnaste toodetega mujalt. Varude soetamine annab lootust, et seni Venemaaga seotud tarneahelad õnnestub sujuvalt ümber kujundada ja tarnete asendamine pärsib ettevõtete tegevust kardetust vähem.

Suur varude muutus peegeldub teisalt impordis, mis vaatamata investeeringute vähenemisele esimese kvartalis kasvas küllaltki kiiresti. Väga kiiresti kasvas aasta alguses ka eratarbimine, mis ilmselt peegeldab osaliselt kaupade varumist juhuks, kui tarned halvenevad. Märtsis kasvas jaekaubandusettevõtete käive eriti kiiresti. Samas toetavad eratarbimist ka koroonaajal kogunenud säästude käikulaskmine ja sügisel välja makstud kogumispensioni raha kasutamine. Kiire tarbimise kasv näitab majanduse tugevust.

Majanduskasv jäi siiski oodatule alla. Tegevusalade lõikes vähenes lisandväärtus ootamatult palju energiasektoris ja mäetööstuses. Kasvanud energiahinnad suurendasid Eesti põlevkivisektori konkurentsivõimet ja ka tööstustoodangu toodangumaht neis valdkondades esimeses kvartalis kasvas. Ehitusmaht suurenes aastaga 14 protsenti, kuid ehitussektori lisandväärtus SKTs hoopis kahanes. Ka kaubanduse ligi 5protsendiline lisandväärtuse langus SKTs ei paista eratarbimise kiire kasvu taustal usutav. Seega on esimese kvartali statistikas omajagu vasturääkivusi, mis on omamoodi märk suurtest muutustest ja keerulistest aegadest.

Aasta edasist majanduskasvu kujundavad oluliselt tarneraskused. Lisaks halvenenud suhetele Venemaaga mõjutab tarneahelaid Hiina karm koroonapoliitika. Sellises olukorras võime näha majanduskasvu aeglustumise taustal kiiret hinnakasvu ja majanduse stimuleerimine eelarve kaudu ei tee olukorda paremaks.