Galerii: panga IT-rühm raius vedurite pöördesilla võsast lagedaks
15.09.2022
Fotod: Urmas Lauri
“Võsa kasvab nii kiiresti!” lausus raudteemuuseumi juht Talis Vare kunagise raudteetammi ääres vohavast võsast vedurite pöördesilla suunas teed juhatades.
Raudtee veetorni lähedal olid võsalangetajad hoos ning pea 120 aasta vanune tollane insenerimõtte pärl oli juba täies roostehiilguses paistmas. “1904 tuli raudtee ja sellest ajast ta on,” osutas Vare vägeva metallasjanduse suunas.
“Siin on ikka tohutu võsa peal olnud,” näitas Vare oma telefonist mõni aeg tagasi tehtud pilte.
Võsaga võideldi kõikide vahenditega: käiku läksid üksakäärid, võsalõikurid ja mootorsaed.
“Kaks tundi tööd – see on ikka võimas!” nentis Vare töövilju nautides. “Ja ilmaga on ka vedanud, eile tuli ju paduvihma vahepeal.”
Võsalangetajad polnud aga mitte metsatöölised vaid Swedbanki IT-töötajad.
“Kokku meid on umbes 40, isegi paar Leedu ja Läti kolleegi liitus meiega. Osad on võsas, osad punuvad raudteejaamas Ukraina jaoks varjevõrku,” ütles IT-seltskonna juht Piret Brett. “Meil on inglise keel töökeel ja mul on selline keeruline ametinimetus – Chief Product Owner. Peatootejuht või midagi sellist.”
“Meil on siin mobiiliäpi arendajaid ja internetipanga arendajad,” osutas Brett võsas müttava seltskonna suunas. “Muidu on meist praegu paljud kodukontoreis, aga nüüd saame kokku, siin on meeskonnatöö maik ka juures.”
Panga IT-seltskond tuleb majast välja igal aastal vähemalt korra. “Teeme midagi head. Ja me just tahame, et see midagi head oleks värskes õhus,” lausus Brett.
Käidud on varasematel aastatel erinevate skohtades. “Eelmisel aastal panime eraettevõtlusele õla alla, käisime Pärnu-Jaagupi lähedal Jaanihansu siidrivabrikus õunapuid istutamas,” meenutas Brett. “Virumaal on Swedbanki istutatud tammik, ühel aastal käisime neid noori tammesid päästmas, olid väga rohtu kasvanud.”
Haapsallu satuti õnneliku juhuse tõttu. “Hakkasime otsima, et kes meid oleks valmis vastu võtma. Tavaliselt ollakse ehmatunud, et mingi nelikümmend matsi tahaks tulla. Neid ei ole palju, kes nii palju rahvast suudaks tööle rakendada,” ütles Brett.
Muuseumijuht Vare aga oli neid lahkelt nõus tööle panema. “Sellise rahvahulga jaoks peab sobiv objekt olema. Ega ma siin ka ei kujutanud ette, kui palju seda tööd täpselt on. Tundus magu lõputu. Aga kui korraga on palju rahvast peal, siis läheb kiiresti,” nentis Vare.
“Mõtle, kui me tulime, siis ei olnud seda [pöördesilda] nähagi. Nüüd saab rahvast kutsuda, et tulge ja vaadake,” ütles Brett.
“Ega enamus haapsallastest ei teagi, et siin selline vägev asi on,” tõdes Vare.