Täna algas Läänemaa haiglas streik

* Ära ei jää erakorraliste, alaealiste, rasedate ega arsti juurde tagasi kutsutud patsientide vastuvõtud

Täna ja homme jäävad Läänemaa haiglas ära eriarstide vastuvõtud, sest tervishoiutöötajate streik jõudis Läänemaale.

Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg märkis, et edasi lükatakse ka plaanilised radioloogilised vastuvõtud, näiteks röntgen- ja ultraheliuuringud.

Ära ei jää erakorralised, laste, rasedate ega arsti juurde tagasi kutsutute vastuvõtud. Töötab erakorralise meditsiini osakond.

“Arst ise otsustab. Esmased, värsked, kerged juhud jäävad vastu võtmata,” sõnas Läänemaa arstide ühenduse esimees Andri Meriloo.

Tennisbergi sõnul vaatab iga arst oma vastuvõtunimekirja üle, otsustab, kelle vastuvõtt toimub ning kellele helistatakse ja palutakse uus aeg panna. Seepärast ei osanud ravijuht ka hinnata, mitu vastuvõttu haiglas kokku ära jääb.

Arste, keda streik puudutab, on Läänemaa haiglas kümmekond.

Patsiente teavitatakse vastuvõtu ärajäämisest telefoni teel ja antakse neile võimalus uus aeg kirja panna.

“Olen murelik nende pärast, kes on telefoninumbrit vahetanud – inimesed võiksid ise huvi tunda, maainimesed eriti, et ei hakkaks linna tulema,” sõnas Tennisberg.

Kolmepäevase etteteatamisega on seadusega lubatud streikida kuni kolm päeva, Läänemaa haigla arstid otsustasid streikida kaks päeva, ütles Meriloo.

Tervishoiutöötajate streik algas 1. oktoobril Tallinna ja Tartu haiglates ning 8. oktoobril Pärnu, Kuressaare, Viljandi ja Narva haiglates.

Viimased läbirääkimised Eesti haiglate liiduga olid reedel. Ühisele arusaamisele jõuti kollektiivlepingu vormilises küljes, kuid kokkulepet, mis võimaldaks streigi lõpetada, ei sündinud.

Arstide ja õdede töökoormuse küsimus on lahendatud ambulatoorses töös ehk päevase vastuvõtu osas, kuid mitte statsionaarses töös ehk haiglaravis, kirjutatakse tervishoiutöötajate kutseliidu ja arstide liidu pressiteates.

Residentide täistööaja tasustamise kohta 1. jaanuarist on haiglate liidu lubadus, mida sotsiaalminister ei ole kinnitanud.

Haiglate liit pakkus välja miinimumtasude kehtestamise kahe aasta jooksul, kuid arstide liit ja kutseliit ei nõustunud.

Eesti kuulub Euroopa Liidu liikmesriikidest viimaste huka oma tervishoiu kogukulude osakaalult SKPst. Igal aastal lahkub Eestist ligikaudu 3,5 protsenti töötavatest arstidest.

Tervishoiutöötajate nõudmised

Kollektiivleping, mis
* kehtib kõigile tervishoiutöötajatele olenemata sellest, kas nende rahastamine toimub haigekassast või riigieelarvest;
* määrab maksimaalse töömahu, mida saab nõuda ühe ametikoha piires;
* kehtestab residentidele 40tunnise tasustatud töönädala;
* tagab ületunnitöö hüvitamise, lisatasu öötöö eest, täienduskoolituse kulude katmise ja lisapuhkuse;
* kehtestab tunnitasu alammäärad: arst 8.60, õde 5.50, hooldaja 3.00. Palgatõus peab olema tagatud järgmisel 3 aastal. Läbirääkimiste käigus on streikijad nõustunud järgmiste alammääradega: arst 8, õde 4,5, hooldaja 2,6 eurot.

Arstiabi kättesaadavuse parandamiseks
* viia ambulatoorse eriarstiabi järjekordade pikkuse ülempiir 4 nädalale;
* taastada hambaravihüvitis patsientidele;
* tagada kindlustamata isikutele perearstiabi, rahastades seda riigieelarvest.

Haigekassa 2013. a eelarve suurendamiseks
* katta haiglate kapitalikulud riigieelarvest;
* kasutada haigekassa jaotamata kasumit maksimaalses seadusega lubatud mahus;
* võimalused tervishoiu tulubaasi suurendamiseks: kapitalimaksude tõstmine, dividendide maksustamine sotsiaalmaksuga, riigi poolt tasutav sotsiaalmaks pensionidelt.

Haiglavõrgu arengukavas määratakse kindlaks, missuguses mahus ja milline eriarstiabi jääb kindlasti alles üldhaiglates ja kuidas riik tagab selle mahu säilimise.

Nõudmiste eesmärk on tervishoiutöötajate Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.