Päästeamet: kevadel on parim aeg oma küttekolded korda teha
08.04.2023
Kalendrikevad on käes ja ilmataatki lubab juba märkimisväärset õhusooja, seega võib öelda, et kütteperiood hakkab selleks korraks läbi saama.
Kütteperioodil on tavapärane, et päästjad käivad kustutamas tahmapõlenguid korstnas või soojamüüris, mis lõhuvad kütteseadmeid ja pragudest võib tuli ka ümbruse süüdata. Nii saab igal aastal mitusada põlengut alguse hooldamata küttesüsteemidest. Selle ärahoidmiseks tuleb kohale kutsuda korstnapühkija, kes küttekolded ja korstnad puhastab ning kogu süsteemi nii seest kui ka väljast kriitilise pilguga üle vaatab, kas see on talve tervelt üle elanud või vajab pottsepa parandustöid.
Korstent puhasta vähemalt kord aastas
Tuleohutusseadusest tulenevalt järgib Päästeamet nõuet, et kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme peab kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija. Eramajades võib korstent ka ise pühkida, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab kogu süsteemi ikkagi üle vaatama kutseline korstnapühkija. Tihedama kasutamise korral tuleb küttekoldeid sagedamini puhastada. Õige hooldus on ka kütjale endale kasulik, sest puhastatud kütteseade vajab vähem küttematerjali ning annab rohkem sooja.
Infot leiad küttesüsteemide portaalist
Alates 1. märtsist 2021 kasutavad korstnapühkijad küttesüsteemide registrit. See tähendab, et sinu küttesüsteem kantakse registrisse, kust saad kontrollida küttesüsteemile väljastatud akti, kus on kirjas süsteemi seisukord. Paberil aktide kasutamise vajadust enam ei ole ja korstnapühkijad seda enam ei väljasta. Akti lugemiseks tuleb minna Päästeameti küttesüsteemide portaali aadressil https://kuttesusteem.paasteamet.ee/login ning lehele sisse logida. Lisaks oma küttesüsteemi infole leiab siit ka teenust pakkuvate kutseliste korstnapühkijate ja pottseppade kontaktandmed ning nende tööpiirkonnad. Seega ei ole vaja enam pead murda, kust omale vajaliku teenuseosutaja saad. Portaalist leitavate korstnapühkijate ja pottseppade osas võib olla kindel, kutsetasemeta meistreid nende seas ei ole.
Kui inimesel on toimetulekuraskused, saab kohalikust omavalitsusest uurida, kas korstnapühkimise teenusele saab toetust, sest paljud omavalitsused pakuvad selleks otstarbeks rahalist tuge.
Telli kutseline korstnapühkija juba kevadel
Sageli on inimestel arusaam, et korstnapühkija tuleb kutsuda sügisel enne kütteperioodi algust. Siis on kõik korstnapühkijad aga üle koormatud ja järjekorrad pikad. Tegelikult saavad korstnapühkijad oma tööd teha aasta ringi. Kevadel on isegi parem, kui korstnapühkija kogu küttesüsteemi üle vaatab, sest kui ilmneb süsteemil mingi viga, jõuab küttekolde suve jooksul järgmiseks kütteperioodiks korda teha.
Kui keegi kahtleb oma kodu tuleohutuses ja soovib nõustamist, tuleks sellest teada anda riigiinfo infonumbril 1247. Kodunõustamine on alati vabatahtlik ja trahve ega ettekirjutusi karta ei tasu – on oluline, et sinu kodu saaks ohutumaks.
Kuidas käituda tahma- või pigipõlengu korral?
- Helista hädaabinumbrile 112.
- Piira siibriga õhu pealevoolu.
- Eemalda kütesüsteemi lähedalt süttivad esemed.
- Ära kustuta tahmapõlengut veega.
- Puhastusluugi kaudu sobib kustutamiseks pulberkustuti.
- Enne küttesüsteemi uuesti kasutamist kutsu korstnapühkija.
Andra Väärtmaa
Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht