Jahikeeluteateid jäi toppama palju

Keskkonnaamet võis õigel ajal jahiseltsidele saatmata jätta rohkem kui ühe jahikeeluteatise.

Oktoobri lõpus avalikustasid ERR ja Lääne Elu uudise, et Haapsalu jahiseltsi mehed pidasid jahti Ridala valla taluniku Ülo Tammanni maadel sellest hoolimata, et mees oli selle keelanud.

Tammann oli esitanud jahikeelutaotluse varasuvel, keskkonnaamet aga oli selle ära kaotanud ja jätnud jahimehed teadmatusse.

Lääne Elule teadaolevalt on keskkonnaametist jahiseltsile saadetud jahikeeldude hulk pärast Tammanni juhtumi avalikustamist mitmekordistunud.

Haapsalu jahiseltsi juhile Arvo Kuslapile teadaolevalt on vähemalt mõned keelud, millest on keskkonnaamet viimasel ajal neid teavitanud, antud sisse juba suvel. Jahimehed said need teated novembris.

„Kõigi kohta ei oska ütelda, sest ei näe kõiki andmeid, aga on osa,” sõnas Kuslap.

Kui jahihooaja alguses oktoobris oli jahimeestele teada laias laastus kolm jahikeeluala, siis nüüd on Lääne Elule teadaolevalt neid üle 20.

„Kuskile sinna kanti võib ta jääda küll,” kinnitas Kuslap.

Osa neist on küll väikesed kinnistud, suvila– või aiakrundid, kuhu keegi nagunii jahti pidama ei lähe.

Arvo Kuslap ütles, et jahikeeluteatisi on saabunud jahiseltsi meilipostkasti kolmes jaos: esimest korda juulis, teist korda vahetult enne jahihooaja algust oktoobris ja kolmandat korda novembris.

Viimase satsi jahikeeluteatisi sai Kuslap läinud reedel.

Erametsaliidu tegevdirektori Priit Põllumäe sõnul võib olla tõenäoline, et viimasel ajal saabunud jahikeelud on olnud nii–öelda kadunud.

„Keelutaotlusi on meile tulnud ka viimasel ajal, aga mitte niisuguses mahus,” ütles Põllumäe.

Kuslap ütles, et tema teada on Haapsalu jahiseltsi piirkonnas veel jahikeelualasid, mille kohta teatist pole, ja ta on ka ametist uurinud, ega seal enam avaldusi ripakil ole.

„Keskkonnaamet väidab, et enam ei ole, aga me igaks juhuks ei ole neid meile teadaolevaid maid torkinud. Oleme sealt eemale hoidnud,” sõnas Kuslap.

Keskkonnaameti Hiiu–Lääne–Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialist Roland Rüütli ütles, et ei tea viimasel ajal välja saadetud keeldude hulga kasvust midagi. „Pean konsulteerima jahinduse spetsialistiga,” sõnas Rüütli.

Küsimusele, kuhu kadus Tammanni luba, vastas Rüütli: „Minu teada on see IT–küsimus.”

Tammanni maal keelatud jahipidamise asjus algatas haldusmenetluse ka keskkonnainspektsioon.

Kui eramaaomanik tahab oma maal jahi keelata, siis saadab ta taotluse erametsakeskusele, kes lähetab selle keskkonnaametisse. Amet teavitab jahikeelust jahimehi.

Läänemaal ei tohi jahti pidada 3600 hektaril, mis on 3% maakonna jahimaast.

Metsaomanikud on keelanud jahti erametsaliidu aktsiooni korras. Aktsioon peaks survestusvahendina kiirendama venima jäänud jahiseaduse vastuvõtmist.