Läänemaa majandus toibub kriisist

* SEB tehtud analüüs näitab, et kriis räsis eriti kõvasti Läänemaa eksporti.

Läänemaa majandus ei ole kriisist veel kosunud, võib järeldada SEB koostatud analüüsist Eesti maakondade majanduse kohta aastail 2007–2011.

Läänemaal ei ole eksportiv tööstus kriisist nii hästi taastunud kui enamikus maakondades, ütles SEB juhatuse esimees Riho Unt.

Hiidlastel edeneb eksport paremini

Lääne– ja Hiiumaa on ainsad maakonnad Eestis, kus eksportivaid firmasid oli mullu vähem kui masueelsel ajal: Läänemaal on vahe –10% ja Hiiumaal –12%. Teistes maakondades on pilt parem: kõige rohkem on eksportivaid ettevõtteid juurde tulnud Saaremaal, kus nende arv on kasvanud 39%. Harjumaal on kasv 32% ja Raplamaal 29%.

Kuigi ka Hiiumaal on eksportijaid vähem, on Hiiumaal ekspordikäive taastunud, aga Läänemaal mitte.

„Hiiumaal on suuremad eksportijad oma käibe taastanud,” nentis Riho Unt. Läänemaal ei ole eksportijad oma tellimusi endises mahus taastanud.

Põhjuseks pakkus pangajuht, et tõenäoliselt on valdkonnad, mis toidavad Läänemaa eksporti, saanud kriisis rohkem pihta.

Kui paljudes teistes maakondades on ekspordil tugevam põhi all, siis Läänemaal pole seda tekkinud. Hiiumaal on näiteks n–ö plastikommuun, kuskil kannab eksporti põllumajandus. Haapsalus on fookus küll tervisel, rehabilitatsioonil ja spaadel, aga maakonna kui terviku eksportiva tööstuse sihipärase edendamise ja kasvatamisega tegeldud ei ole, nentis Riho Unt.

Kõigil ettevõtetel ei lähe sugugi nii halvasti

Haapsalu Uksetehase ja Nurme vabriku juhid räägivad aga hoopis teist juttu.

„Eks ettevõtteid ole mitmesuguseid, aga meie eksport on kahekordistunud isegi buumiajaga võrreldes,” ütles Haapsalu Uksetehase juhataja Ago Soomre. Buumiajal ei olnud ekspordiga vaja tegelda, sest Eestiski oli tellimusi küllalt. Kui asjad läksid halvaks, hakkas Uksetehas end jõulisemalt turundama Norras ja Rootsis.

„See kannab nüüd vilja,” ütles Soomre. Ta märkis siiski, et horisont on lühike: Skandinaavia majandusel ei lähe hästi, Soomes koondatakse töötajaid. „Järgmise aasta pärast väga muretsema veel ei pea,” ütles Soomre.

Soomre sõnul pole Uksetehas varem teinudki nii suuri investeeringuid kui 2012–2013.

Ka PVMp–Ex (Nurme vabrik) juhatuse liige Kalju Metssalu ütles, et eksport on neil pigem suurenenud.

„Meil ei ole nii töörohket perioodi olnudki ja sisult me ekspordime kogu toodangu, Eestisse jääb ehk paar protsenti,” ütles Metssalu. Tema sõnul ei olnud tagasilangust isegi mitte masuajal.

Läänlased lepivad väikese palgaga

Läänemaa kohta ütles Unt veel, et „oleks oodanud suuremaid käibenumbreid”. Ekspordikäive võiks Undi meelest olla üle 100 miljoni euro aastas, aga oli mullu 66,5 miljonit. Paremail päevil oli Läänemaa eksport 88 miljonit eurot aastas.

Läänemaal on langustrendis ka sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta, moodustades vaid 60% Eesti keskmisest. See on küll suurem kui Raplamaal, aga väiksem kui Hiiumaal.

„Teie tegevusalad ei ole sellised, mis toodavad nii palju lisandväärtust, et saaks maksta töötajaile kõrget palka,” selgitas Unt ja soovitas mõelda, kuidas selles valdkonnas edasi minna. Kas jääda lihtsa allhanke juurde, mis annab paljudele tööd, aga ei võimalda kuigi head palka maksta, või leida perspektiivikamaid teid. Läänemaa eristub teistest maakondadest, sest põllumajanduse osatähtsus on majanduses väga väike. Ühe põhjusena pakkus Unt, et peaaegu kolmandik Läänemaast on kaitse all.

Majanduskriisist ei ole veel taastunud ka investeeringute maht: paremail päevil on see olnud 20 miljoni euro ümber aastas, mullu oli 12 miljonit.

Investeeringute vähenemise põhjust seob Unt taas ekspordiga: peamised investeerijad kipuvad olema eksportijad. Kuni eksport on languses, ei ole põhjust ka investeerida.

Fakte

• Registreeritud ligi 1700 äriühingut ja üle 1000 FIE. 2007. aastast alates on ettevõtjate arv kasvanud 36%, s.o 709 ettevõtja võrra.
• Läänemaal investeeriti 2010. aastal enim seadmeisse ja masinaisse (47%), seejärel ehitistesse (31%).
• Läänemaa annab Eesti SKPst 1,2%, SKP elaniku kohta on 59,7% Eesti keskmisest.
• 2011 oli Läänemaal eksportivaid ettevõtteid 108, see on 11 ettevõtte võrra vähem kui 2007. Kui paljudes maakondades oli ekspordis madalseis 2009, siis Läänemaal oli see aasta suurima ekspordiga aasta (88 mln eurot).
• Suurimad tööandjad ja eksportijad on puidu–, toiduaine– ja kergetööstusest. Oma toodangut eksporditakse peaaegu kõikidesse Euroopa riikidesse.

Allikas: SEB