Juhtkiri: Võlg iseenesest ei vähene

Mida on õppida tänase lehe loost, mis räägib ühe pensionäri pankrotist? Naine ei ole kahe aasta jooksul maksnud oma kommunaalmakseid, peale selle on tal kaelas kolm laenu, nii et võlg on juba üle 22 000 euro. Pankrot on viimane abinõu, mille võlausaldaja ette võtab. Siis on kõik muu juba järele proovitud, usaldus ja lootus muu lahenduse võimalikkusse kadunud.

Võlg, mis viib pankrotini, ei teki üleöö, vaid on kasvanud ajapikku. Õigemini, võlal on lastud kasvada, sest inimene on aastaid peitnud pead liiva alla ja lootnud, et ehk asi kuidagi laheneb. Ei lahene.

Kes abi otsib, leiab seda. Haapsalus on võlanõustajad, kes annavad nõu täiesti tasuta. Küllap oskavad midagi soovitada ka linnavalitsuse sotsiaalametnikud, kui nende poole pöörduda.

Muidugi on valus võtta ära kodu naiselt, kes hooldab oma haiget abikaasat, kuid tõele tuleb näkku vaadata. Ükskord katkeb ka kõige kaastundlikum kannatus. Korteriühistul ei ole kuskilt võtta raha, et lõputult tasuda võlgniku eest sooja–,vee–, elektri–, remondi– ja prügiarveid.