Ulla Ilisson: Tulumaksutagastuse kulutamise asemel võiks kaaluda selle säästmist

Üsna varsti on paljude eestimaalaste kontodel tulumaksutagastus. Swedbank on viimase kolme aasta jooksul kogunud selleteemalist statistikat ja saab nüüd teha mõned järeldused, mida inimesed selle rahaga peale on hakanud.

Swedbank Eesti jaepanganduse juht Ulla Ilisson annab ka nõu, mida inimesed selle raha lihtsalt ära tarbimise asemel kaaluda võiksid.

Mõned kuivad faktid – 2010. aastal tagastas maksuamet inimestele 112 miljonit eurot tulumaksu, millest ligi 70 miljonit eurot laekus Swedbanki klientidele. Möödunud, 2012. aastal laekus tagastatud tulumaksu ligi 100 miljonit eurot, millest pisut üle 60 miljoni tuli Swedbanki. Kuid mis sellest rahast sai? Kas see jäi säästudena inimeste kontodele püsima? Kahjuks mitte.

Meie analüüsi järgi ei ole seost tagastatud tulumaksu ja hoiuste kasvu vahel – maksutagastuse saanud klientidest kasvas hoiuste maht ligi 50% ja kahanes ca 40%. Raha mitte tagasi saanud inimestest kasvas hoiuste maht vastavalt 37% ja kahanes 35%. (Võrreldud on 20. veebruar 2012 vs 20. mai 2012, s.t perioodi enne tulumaksu tagastamist seisuga kolm kuud hiljem.)

Lihtsustatult öeldes – hoiused kasvasid paljudel, aga mitte seoses tulumaksutagastusega. Pigem võib majanduse üldist ebakindlat olukorda pidada põhjuseks, miks vähemalt osad inimesed suhtuvad tõsiselt oma tuleviku „polsterdamisse“.

Säästmine out, tarbimine in?

Keegi kirjutas hiljuti tabavalt, et sa ei saa säästa, kui raha pole. Täiesti tõsi. Paljude eestimaalaste sissetulek on tõesti paraku niivõrd hästi ära planeeritud, et saab heal juhul kulutused kaetud ja pigem võib puudu jääda kui üle. Sellises olukorras on tõepoolest üsna keeruline säästa. Ent kord aastas on hetk, kus suur hulk inimesi saab oma kontole üsnagi arvestatava summa n-ö vaba raha, mille otstarvet pole enamik ka paika pannud.

Meie statistika näitab, et pigem kulutatakse see vaba raha ära ega kasutata seda tuleviku kindlustamiseks. Ärge saage valesti aru – kui see raha läheb ringlusse ja kulutatakse näiteks sisetarbimisele, on see Eesti majandusele tervikuna ainult hea. Kuid kas isiklikul tasandil poleks mõistlik hoida mune mitmes korvis? Tarbitud raha on läinud raha, säästetud raha on sul alles ja seeme on idanema pandud. Kui esimene samm tehtud, on idanema pandud seemet hiljem juba lihtsam väiksemate summadega kasta.

Maksa iseendale – kolm lihtsat sammu säästmisega alustamiseks

Täna säästab pikaajaliselt umbes 18% Swedbanki eraklientidest – seda on äärmiselt vähe! 82% inimesi elab aga ilma igasuguste säästudeta – kui homme peaks tabama näiteks töökaotus, siis pehmet maandumist ei paista kuskilt. Just ootamatused, mis võivad meid kõiki tabada, on põhjus, miks säästmine pole seotud ainult vanemate inimeste ja pensionipõlvega. Sa ei tea kunagi, mis võib juhtuda või milleks seda raha vajad, aga säästjal on alati olemas teadmine, et tal on olemas turvapadi, mis on abiks igal juhtumil, mis elu teele viskab.

On igati loogiline, et majanduslanguse ja ebakindluse tingimustes on paljud pered oma käitumist muutnud ning saanud parema ülevaate sellest, kuhu raha kulub. Seda tarkust on nüüd vaja süvendada ning käigus hoida. Oleme teel tarbimisühiskonnast ühiskonda, kus rahaasju aetakse mõistlikumalt. Oleme läbi elatud raskustest õppinud ning väärtustame säästmist ja mõistlikku tarbimist enam kui varem. Nüüd, kui rohkem tähelepanu on hakatud pöörama kulutustele, oleks mõistlik lisada järgmine samm ehk asuda säästma tuleviku tarbeks.

Pakun välja kolm lihtsalt sammu, kuidas tulumaksutagastuse toel astuda esimesi samme säästmise maailmas – järgmist sammu on lihtsam astuda, kui algus saab tehtud.

1. Vaata tagasi saadud raha kasutamise eesmärgid üle ja püüa osa sellest säästa – ehk leiad, et mõnda asja polegi vaja osta ja saad seda raha kasutada hoopis säästmise alustamiseks.

2. Arveldusarvel raha hoidmine ei ole mõistlik, sest seal seistes Sinu kogutu lisa ei teeni ja kiire hinnatõus hoopis sööb seda otsast. Lisaks on palju lihtsam näpistada mõne emotsiooniostu tarbeks arvelduskontol seisvast rahast kui säästuhoiuselt vms. Võiks kaaluda raha panemist tähtajalisele hoiusele, pensioni III sambasse või näiteks mõnesse investeerimishoiusesse, kus vähemalt alginvesteering kindlustatud on.

3. Väldi emotsioonioste. Sinu raha on sinu oma ja ainult sina saad valida, mida sa sellega teed. Kui kohustused ja kommunaalid on kindlad, neid sa ei saa muuta, siis ülejäänud kulutused on sinu teha. Keskmiselt võtavad kohustused ja kommunaalid kuni poole meie sissetulekust, teine pool jääb siis tarbimiseks.

Selge on see, et kes ei kogu, see ka säästjate sekka ei jõua. Kui sa ei astu seda esimest sammu, ei tule ka teisi samme. Minu soovitus on: tee korra proovi ja vaata, kas saad hakkama. Tulumaksutagastus on varsti sinu kontol ja siis on alustamiseks parim hetk.


Ulla Ilisson,
Swedbanki jaepanganduse divisjoni direktor