Endel Susi: Kasutamata võimalusi Haapsalu arenguks

1. jaanuari seisuga oli Haapsalu linnas 11 078 elanikku. Aastaga on elanike arv vähenenud 90 inimese võrra, mis on siiski viimaste aastate väikseim vähenemine. Ilmselt on elanike arv saavutanud mingi stabiilse taseme ja pöördunud tasapisi tõusule.

Detsembris suurenes elanike arv linnas viie võrra. Kuid tööealistest inimestest umbes 40% töötab siiski kusagil mujal, ka välisriikides. Töökohtade arv on tähtis linna edasisele arengule.

Haapsalu linna arengukava aastateks 2012–2017 määrab ära ressurside võimalikult optimaalse kasutamise linna hüvanguks. Seega on põhiküsimus ressurss. Kust seda ressurssi siis juurde leida?

Mereturismi arendamine

On siiski mitmeid lisavõimalusi, millele vähe tähelepanu pööratud. Kui tulla Haapsallu mere poolt, on avanev pilt väga lummav, võib-olla mitte nagu Tallinna puhul, aga ikkagi. Seega üks võimalus oleks mereturismi laialdasem viljelemine.

Praegu on Haapsalul kolm arvestavat väikesadamat: Veskiviigi, Grand Holm Marina (Suur-Holmi sadam) ja Westmeri, kuid võiks olla neljaski – Krimmi holmil.

Korraliku väikesadama tingimused on elektri, kütuse, joogivee ja proviandi kiire kättesaamine, sama kehtib toitlustuse, sauna, transpordi, meelelahutuse ja pisiremondi võimaluste kohta. Kõik see eeldab vastavate teenistute olemasolu ehk ka vastavaid töökohti. Kuid eeldab ka koostööd juhtide vahel.

Meil on olemas kõikide Rootsi jahisadamate kataloog koos seal olevate võimaluste tutvustamisega. Miks mitte saata neile omad võimalused, samuti kõikidele teistele Läänemere riikide väikesadamatele. Kindlasti on reklaamil oma osa mereturismi arendamisel. Kutsuv osa peaks olema linna kultuuril. Olgu selleks juba peetavad üritused. Kuid neile võiks lisada veel midagi märkimisväärset.

Vaba aja veetmise võimalused talvel

Aga talvel? Tuleks pöörata rohkem tähelepanu vaba aja veetmise võimalustele Haapsalus, kuhu tahetakse tulla. Grad Holm Marina sadamarestoran on küllalt korralik, kuid ta võiks töötada ka talvel. See eeldab muidugi külastajate olemasolu. Miks mitte luua võimalused Tagalahel uisutamiseks, samuti võiksid külastajatele olla ka sellised võimalused nagu jääpurjetamise või lohesurfi varustuse laenutamine ja instruktorite olemasolu. Soliidsemas eas inimestele võiksid olla avatud piljardi (snooker’i) ja nooleviske harjutamise kohad restoranis. Neil aladel peetakse isegi maailmameistrivõistlusi. Võimalusi on veelgi, näiteks pokker või õhupüssist laskmise tingimuste loomine. Väikelastele tuleks luua omaette mängu- ja töötoad.

Lääne Kaluri ajal oli nende varietee kuulus üle Eesti, kuhu taheti tulla. Miks mitte taastada see traditsioon, sest ruumid on säilinud. Peale varietee võiks seal korraldada püsinäitusi jm.

Veel üks ulmeline mõte, mille üle arutati juba kolmekümnendail, seoses valdade liitumisega tõuseb see regionaalse küsimusena taas üles – püsiühendus Noarootsiga. Võimalik, et selle rajamist võivad materiaalsed toetada rannarootslaste järeltulijad, et vältida ohtu Noarootsi isolatsiooni jäämisel.

Vaba aja veetmise võimaluste avardamiseks on Haapsalus kindlasti veelgi. Näiteks võiks uuesti asfalteerida Paraleppa viiva tee Jaama oja jalakäijate sillast Fra Mareni viiva teeni koos jalgrattateega, et parandada rulluisutajate ja suusatajate harjutamisvõimalusi. Need teed viidi asfaldi alla ligi pool sajandit tagasi, seega jäänuk nõukogude ajast. Ühe võimaluse võiks nendele teedele rajada parima kiirkäimisraja Baltikumis. Ülaltoodud võimalused koos rulapargi laiendamisega loovad soodsad tingimused kehaliseks liikumiseks, mis eriti vajalik pealekasvavale põlvkonnale.

Talvel on Paraleppa juba rajatud 2,5 km valgustatud suusarada. Juurde võiks ehitada lisavõimalusi, näiteks mingid ülekäigusillad, et vältida üksluisust suusatamise juures.

Tahaksin siinkohal tänada Haapsalu spordibaaside osa talvise liikumisharrastuse võimaldamise eest. Pean silmas eeskätt suusaraja hooldamist nii Haapsalus kui ka lähiümbruskonnas ja uisutamise võimaluse loomist.

Krimmi Holmi arendamine

Küsimus on, et kas me hääbume vaikselt või suudame oma eluga edasi minna. Niisuguse küsimuse saab püstitada, kui mõtleme Krimmi Holmi (Suur-Sadama) arendamisele. Minu meelest oli selle rajooni arendamise projektki 2001. aastal olemas, täpsemalt eskiislahendused. Miks mitte selle ettevõtmisega vaikselt edasi liikuda? Pole kahtlustki, et see oleks linna arenguks vajalik. Mõnda kohta võiks selles projektis veidi kohendada, aga põhimõtteliselt oleks asi seda väärt. Haapsalu siluetile annaks see päris palju juurde või nagu eskiisis ära toodud – valged majad sinavas meres.

Ka linnaarhitekt Anu Joost arvab, et võiks edasi liikuda, kuid pall on omaniku käes – kas ta suudab selleks vahendeid leida või mitte. Kunagine AS Hako omanik, kellele maa kuulus, müüs maatüki ära, seega linna käed sinna ei ulatu. Need ilusad eskiislahendused on tehtud enne masuaega, praeguseks on nad lauasahtlisse tolmu koguma pandud.

Andke mulle andeks, kui arvan, et vanameelsed on alati üritanud progressi pidurdada. Kuid ajalugu on näidanud, et progress liigub oma rada edasi, tahetakse seda või mitte.
Saan aru ka nende inimeste nostalgiast eelneva olukorra suhtes või oma noorpõlve mälestuste meenutamist, mille areng ära lõikab.

Kuid me ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et linna on vaja edasi arendada, kas või sellegipärast, et olla konkurentsivõimeline edaspidi. Krimmi holmi arendamine võimaldaks luua merele vaatega elamiskohti, kuhu tahetakse mujalt elama tulla. Kuid tekib ka töökohti, sest see väikeasum vajab nii teenindusettevõtteid, lasteaeda, sadamatöölisi kui ka palju muudki. Võimalik, et sinna võib elama sattuda mõni eesrindlike ideedega inimene, mis vajalik linna arengu seisukohalt.

Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud, et Eesti majanduse veduriks võiks olla IT-valdkond. Pakutakse, et seitsme aasta pärast on IT-valdkond Eesti juhtiv majandusharu. Ilmselt vajab Haapsalugi nende spetsialistide ligimeelitamiseks midagi atraktiivset nagu Krimmi holmi asum.

Kindlasti vajab linn peale töökohtade kasvu palju muudki nagu lisa äratoodud vaba aja veetmise võimalustele, kuid ka lastesõimesid ja -aedu ning palju muudki. Selleks linnavolinikud ja -juhid ongi, et otsida neile võimalustele lahendusi.

Endel Susi,
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Lääne maakonnaühenduse juhatuse esimees