Folklorist: hinged tulevad koju siis, kui meil on nende jaoks aega

Hingedeaja pidamine pimedal sügisel pole folklorist Marju Kõivupuu sõnul kaugeltki juhuslik, sest inimesed on oma elu ikka looduse ringkäigu järgi sättinud.

„Inimene on paras egoist – ta otsustab, millal hinged võivad koju tulla,” ütles teisipäeval Haapsalu raamatukogu lugemissaalis hingedeajast kõnelenud folklorist Marju Kõivupuu. „Oleme kokku leppinud, et nüüd võivad nad tulla sellepärast, et meil on nende jaoks aega. Kui nad tulevad muul ajal, on nad tondid ja kummitused,” selgitas ta.

Esivanemad pidasid hingedeaega pikemalt, kui seda tänapäeval tehakse. Hingedeaeg algas pärast mihklipäeva septembri lõpus ja lõppes mardipäevaga. Just sügisel oli vanadel eestlastel hingede jaoks aega, sest kõik välised tööd on tehtud ja õhtud on pimedad.

Folklorist tõi aga näite, et Marimaal oodatakse hingi koju hoopis kevadise teede lagunemise ajal, kui inimesed ei pääse küladest liikuma. Seal usuti, et sel ajal tulevad esivanemate hinged koju vaatama, kuidas järeltulijatel läheb ning õnnistavad maja, karja, vilja ja kõike muud.

Seda, kuidas meie rah