Metsküla võitleb oma kooli eest

Pühapäeva pärastlõunal kogunes Metsküla kooli kriisikoosolekule üle poolesaja inimese. Vasakul direktor Pille Kaisel. Foto: Kaarel Kaisel

Metsküla kool ja kogukond edastasid eile kohalikule omavalitsusele ligi poolesaja allkirjaga üleskutse, et Lihula vallavalitsus võtaks tagasi otsuse eelnõu sulgeda tulevast õppeaastast Metsküla kool.

Kool ja kogukond said kavandatavast sulgemisest teada reede õhtul, kui valla kodulehele oli ilmunud neljapäevase volikogu koosoleku päevakord, kus on muu hulgas kolm otsuse eelnõu: lõpetada hiljemalt tuleva aasta 1. augustiks Kasari põhikooli, Tuudi algkooli ja Metsküla algkooli tegevus ja liita koolid Lihula gümnaasiumiga.

Koolijuhte tabas see eelnõu nagu välk selgest taevast. „Meiega on asi täiesti läbi arutamata,” ütles Metsküla algkooli direktor Pille Kaisel.

Kogukonna seisukoht on, et nii kiiresti ei suuda volikogu langetada õiget otsust nii komplitseeritud küsimuses, nagu seda on koolide sulgemine.

„Ma arvan, et need inimesed, kes on selle eelnõu ette valmistanud, on lihtsalt ebaprofessionaalsed,” ütles 1989. aastal suuresti kodanikualgatuse korras rajatud Metsküla kooli esimene direktor Gunnar Polma, kes on praegu Tallinna reaalkooli direktor.

„Vähem kui nädalase etteteatamisega tehtud otsus pole otsus. Otsuse ebapopulaarsus iseenesest ei tee sellest veel riigimehelikku otsust. Otsus Metsküla kool sulgeda oleks lihtsalt väga rumal ja ennatlik,” ütles Aleksei Lotman, kelle kaks last on lõpetanud Metsküla kooli.

Mahuvad ühte kooli

Pühapäeva pärastlõunal kogunes Metsküla kooli kriisikoosolekule üle poolesaja inimese: õpetajad, kõik lapsevanemad, aga ka vilistlasi, nende vanemaid ja kohalikke elanikke, kelle lapsed lähevad kooli alles mõne aasta pärast.

„Kui toole puudu jääb, siis toome juurde,” ütles rahvasumma saali juhatav Kaisel.

Volikogu otsuse eelnõu järgi on kolm kooli vaja sulgeda, sest õpilaste arv vallas on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 290 võrra ja omavalitsusele käib üle jõu ülal pidada nelja kooli.

„Lihula vallas ei ole enam nelja kooli järele vajadust, sest õpilased mahuvad õppima ühte kooli,” seisab eelnõus.

Peale tavapäraste ülalpidamiskulude on vaja investeerida ka koolide füüsilisse keskkonda, mida ei suuda vald teha. Viimaks kolm väikekooli vastavusse uue õppekavaga, tuleb eelnõu järgi 2013. aastaks investeerida umbes 15 000 eurot.

Pille Kaiseli sõnul on Metskülas uuele õppekavale üleminekuks kõik vajalik ja vallal ei tuleks investeerida sentigi.
Kohest investeerimist nõudva vananenud elektrisüsteemi väljavahetamiseks vajamineva 3500 eurot on kogukond nõus leidma ise.

Unikaalne nähtus

Praeguse koolide rahastamismudeli järgi langeb alla kriitilise piiri 6klassiline kool, kus on vähem kui 12 õpilast. Sel juhul ei kata riigi makstav raha õpetajate palku, rääkis Kaisel.

Aastani 2020 ise õpilaste prognoosi koostanud Kaisel ütles, et Metskülas ei lange õpilaste arv alla 12. „Mina ei näe, et õpilaste arv on vähenenud ja väheneb. Vastupidi: Metsküla on stabiilse õpilaste arvuga hästi toimiv kool,” ütles Kaisel. „Ma ei võitleks oma kooli eest, kui see oleks lastest tühi ja elujõuetu, aga ma võitlen, kuni ma näen perspektiivi.”

Metsküla kooli pannakse lapsi nii Hanila vallast kui ka Lihula linnast, kus kool on käe–jala juures. „See on keskkond, mis tõmbab, unikaalne nähtus, mis tuleb säilitada,” ütles Metsküla kooli lapsevanem Jaak Kastepõld.

„Metsküla kool on siin vallas üks paremaid hariduse andjaid,” ütles Aleksei Lotman. Lotmani sõnul pole õige püüda parandada Lihula kooli väikekoolide arvel.

„Lihula linn pole koht, millel oleks väge olla asi iseeneses. Lihula linnal on mõte vaid vallakeskusena. Kui sureb elu vallas, siis sureb ka linn. Kui siit kooli sulgemise pärast lahkuks ka üks pere, oleks see väga suur kaotus,” arutles Lotman.

Pille Kaiseli arvutuste järgi jätaks kolme kooli sulgemine tööta umbes 30 inimest. Vallast kaoks üle 8 õpetajakoha, 10 majanduspersonali ametikohta ja 7 klassikomplekti, mille pealt maksab riik haridusinvesteeringute ja palgaraha.

Ainus kokkuhoiukoht

„Vallavalitsuse ühe nõuniku aastapalk kataks Metsküla kooli kümne kuu majanduskulud ja teenindava personali palga,” rääkis Pille Kaisel. „Kui vald on raskustes, kas ei leidu teisi kokkuhoiukohti kui kool?”

Lihula vallavanema Riho Erismaa sõnul ei tohtinuks otsuse eelnõu tulla koolidele ega volikogule ootamatult, ka ei kohusta eelnõu volikogu seda neljapäeval vastu võtma.

„Lapsi aga on just nii palju, kui neid on. Vallavalitsus tahab, et nende õpikeskkond oleks võimalikult hea ja turvaline,” ütles Erismaa.

Vallavanem lisas, et Metsküla kool vajaks sanitaarremonti, vesiklosetti ja kindlasti veel midagi, ka peaksid väikekooli lapsed eakaaslastega olema rohkem koos. „Ja keegi ei ütle, et Metsküla peab kaduma õppekohana,” lisas Erismaa.

Sulgemisotsust põhjalikult analüüsinud Matsalu külavanem Tõnu Ots ei leidnud kooli sulgemisele ühtegi põhjust ei majanduslikust, pedagoogilisest, sotsiaalsest ega eetilisest aspektist.

Otsa küsimusele, kas sel juhul, kui säilib Metskülas õppekoht, ei tuleks hoonesse ikkagi investeerida, vastas vallavanem, et tuleks. Hoone ülalpidamiskulud jäävad ka siis, kui seal hakkab tegutsema raamatukogu või midagi muud.

Kogukonda veenva vastuseta jäi Tõnu Otsa küsimus, millele tugineb väide, et Lihula kooli õpikeskkond on parem kui Metsküla oma. „Mina tunnen mõlemat kooli ja julgen väita, et see ei ole nii,” ütles Ots.

„Käige Lihula koolimaja peal ringi ja vaadake, saab käsi pesta ja on vesiklosett,” ütles vallavanem.

„Lihula koolis vahetuvad õpetajad ja juhid. Meil siin ei vahetu. Miks on Lihula kool Läänemaa kõige viletsamate riigieksamitulemustega kool? Meie ei taha panna oma lapsi Lihula kooli,” rääkis kohalik elanik Silvi Laev.

Kogukond leidis, et koolide liitmine ei paranda Lihula kooli mainet.

„Lihulast ei tee head kooli see, et me suretame teised koolid välja,” ütles Gunnar Polma.

Lihula kultuuri– ja haridusnõunik Kersti Ajaots, kes koosolekul ei olnud, põhjendas eile Lääne Elule otsuse eelnõu ikkagi laste vähesusega. „Meie eesmärk ei ole lõigata majanduslikku kasu,” ütles ta.

Ajaotsa andmeil läheb 2017. aastal Lihula vallas kooli 12 last. „Ma tahaks teada, kuidas jagada need lapsed nelja kooli vahel,” arutles Ajaots. „Aastatel 2013–2015 ei ole Metsküla kooli piirkonnas registri järgi ühtegi 1. klassi minejat. Ei saa arvestada lastega, kelle on kool omale kusagilt mujalt piirkonnast välja kaubelnud.”

Volikogu otsustab valla kolme väikekooli sulgemise neljapäeval. Täna õhtul kogunevad võimalikku sulgemist arutama  volikogu komisjonid.

 

Metsküla algkooli lastevanemate ühispöördumist saab lugeda siit.