Fotonäitus juhatab sisse ingerisoomlaste suurpeo Haapsalus

Juuni lõpus koguneb Haapsallu ligi pool tuhat ingerisoomlast, et pidada maha XXIII Eesti ingerisoomlaste tantsu- ja laulupidu.

Mööda Eestit külakorda käiv pidu on Haapsalus teist korda, eelmine kord saadi siin kokku 2001. aastal. Lääne-Eesti ingerisoomlaste kultuuriseltsi esimehe Hilma Tervoneni sõnul on kord aastas peetaval peol kujunenud traditsiooniks koos laulmine ja grillimine esimesel õhtul; teine päev algab jumalateenistusega, misjärel minnakse rongkäigus peole. Haapsalus oodatakse pealtvaatajaid peost osa saama promenaadile kõlakoja juurde.

29.–30. juunil peetavale tantsu- ja laulupeole oodatakse peale Eesti ingerisoomlaste ka külalisi Peterburist, Karjalast, Soomest ja Rootsist.

Pidu korraldab siinne 33 liiget koondav Lääne-Eesti ingerisoomlaste kultuuriselts, Eesti kümnest ingerisoomlaste seltsist väikseim.

“Peame hakkama saama,” ütles seltsi esimees Hilma Tervonen. Seltsi peamiselt eakamad liikmed käivad koos kord kuus, ühiselt lauldakse ja tehakse käsitööd.

Laulupeo sissejuhatuseks saab märtsi lõpuni Haapsalu raamatukogu fuajees vaadata kodumaata rahva ajalugu tutvustavat väljapanekut. Näitus koosneb eesti rahva muuseumist pärit fotodest, mis kujutavad Ingerimaa inimesi aastail 1920–1940.

Ingerisoomlased said nõukogude aja järel Eestis esimese kogukonnana kultuuriautonoomia, peale nende on kultuurialaste õiguste teostamiseks vajalik kultuuriomavalitsus vaid eestirootslastel.