Linnavalitsus meelitab haiglat laenu võtma

Kui Haapsalu linnavolikogu ja Läänemaa haigla nõukogu lubavad, võtab haigla laenu, et laiendada leinamaja ja teha haiglasse perearstikeskus.

Selleks peab haigla võtma umbes 250 000 eurot laenu. Et katta võimalikud äririskid, lubab linnavalitsus toetada haiglat 100 000 euroga: kümne aasta jooksul 10 000 eurot aastas.

Äriplaan näeb ette, et haigla rendib leinamaja ja operatsiooniploki alla soklikorrusele rajatava perearstikeskuse välja, nii et rent katab laenumakse. Nõnda ei koorma laen haiglat.

Linna häbiplekk

Leinamaja on nimetatud Haapsalu häbiplekiks. Leinamaja saal on väike, talvel on ta raudkülm, suvel umbne ja tulipalav. Inimesed peavad terve talituse seisma, kaugemalt tulijail ei ole kuskil riideid kohendada ega tualetis käia.

„Korra kvartalis saan kirja, et linn ei hooli üldse, kuidas inimesi viimsele teekonnale saadetakse,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Suklese sõnul on linn pikka aega otsinud leinamaja rahastamiseks võimalusi, aga tulutult. Nõnda sündis mõte, et haigla võtab laenu ja linn katab sihtfinantseeringuga äririski. Kui äri läheb tõrgeteta, saab haigla kasutada toetust remondiks.

Haiglal on ruumi ülearu

Haigla nõukogu esimees Ingrid Danilov selgitas, et haigla ülesanne ei ole leinamaja remontida, see on omavalitsuse kohus.

Suklese sõnul on leinamaja haigla oma (haigla morg, mida haigla rendib eraettevõtjale tavanditeenuse osutamiseks — L.I) ja siis on paslik, kui haigla selle ise korda teeb.

Kui haigla peab laenu võtma, võiks ka haigla sellest kasu saada, ütles Danilov. Nõnda tuli mõte remontida soklikorrus perearstikeskuseks. Need ruumid on tühjad, aga neid peab kütma. Läänemaa haigla peaarsti Tõnis Siiri sõnul on perearstikeskuse tarbeks ruumi 350 m². Praeguse seisuga on nõus sinna kolima veetornis tegutsevad perearstid Helle Saarsoo ja Sirje Jupits ning Läänemaa haiglas tegutsev Andri Meriloo.

Dr Helle Saarsool tuleb selle küsimuse üle arutleda lausa neljast aspektist.

„Läänemaa haigla nõukogu liikmena suhtun kolimisse positiivselt, sest haiglas on kasutamata ruume, mis tuleks teenima panna,” ütles Saarsoo.

Leinamaja remondi ja laenu võtmisega on ta päri aga vaid juhul, kui linn seda toetab. Muidu oleks see haiglale lisakohustus. Perearstina tunnistas Saarsoo, et pigem jääks ta veetorni edasi. Seal on ta töötanud jaanuarist 1996. Asukoht on hea, patsiendid on harjunud ja remontki on äsja tehtud.

Linnavolikogu liikmena ütles Saarsoo, et linnal on kasulik veetorni ruumid ära müüa.

„Kui on vaja, siis lähme, aga mu isiklik seisukoht on, et ei läheks kuskile,” ütles Saarsoo. „Mis meil siin häda on!”

Saarsoo sõnul on kõigile Haapsalu perearstidele tehtud ettepanek kolida haigemajja, aga peale Saarsoo ja Meriloo ei ole teised vedu võtnud.

Saarsoo ei võta tõsiselt juttu, et haiglas on lihtsam, patsiendid saavad kohe analüüse anda ja uuringuil käia. Igal pool on järjekorrad, nagunii peab mõnel teisel päeval tagasi tulema.

Uus leinamaja augustiks

Haigla laen ja linna sihtfinantseerimine on linnavolikogu päevakorras sel reedel. Läänemaa haigla nõukogu otsustab laenuvõtu 25. märtsil.

„Keegi ei kahtle, et leinamaja on vaja,” ütles Danilov, kuid enne otsustamist tahab nõukogu olla kindel, et haigla ei pea oma raha laenumakseteks kulutama. Nõukogu soovib veel, et eellepingud on perearstidega 25. märtsiks tehtud.

Arhitekt Harry Lindemannil on leinamaja projekt ammu valmis, perearstikeskuse projekti veel tehakse. Leinamaja saab juurdeehitise, kuhu tuleb 65 m² suurune saal, mis mahutab lahedalt ära 35, vajadusel ka 50 inimest. Abiruumid, sh tualetid jäävad vanasse ossa.

Suklese sõnul võiks leinamaja valmis olla augusti lõpuks.