Enn Laansoo: Kuhu edasi, Nõva vald? Nutta või naerda?

Nõvakad!

Eile toimus Orul Nõva volikogu hääletus naabervaldadega ühinemise poolt või vastu. Napi enamusega – 5/4 – hääletati ühinemise vastu. Seega jääb Nõva vald kestma.

Vaatamata sellele, et olen põhimõtteline valdade ühinemise pooldaja ja eile “kaotajate” poole peal, oleks väiklane olla kibestunud või vihane nn teise tiiva vastu, keda võiks ka austavalt nimetada iseseisvuslasteks.

Arvan, et õnnetu ja murelik olla on siiski lubatud. Samas pole põhjust ka nuriseda, sest demokraatia on tuhat korda parem kui totalitaarne diktatuur.

Kinnitan, et valimine toimus demokraatlikus õhkkonnas, kõikide lubatud hääletajate mõjutamise võtetega jms. Tunnistan, et Peeter Kallas oli tubli ja osav koondama vajaliku jõu ja hääled just õigeks hääletamise hetkeks ja väärib tunnustust. Ehkki minul endal on sellist positsiooni raske mõista ning enne tuleb sada puuda soola koos ära süüa, kuni tekib usaldus Peetri poolt kureeritud tee õigsuses.

Nüüd, kus hommik on targem kui õhtu ja meil kõigil on olnud aega tekkinud olukorraga harjuda, tuleks mõelda: kuidas edasi?

Pakun välja järgmise tegevuskava:

1. Proovime nõvakatena näha üksteises seda helgemat poolt ning eeldada, et kõik me valisime poolt lähtuvalt kodukandi armastusest ja mitte mingist vandenõuteooriast lähtuvana. See, et meie arusaamad ümbritsevast maailmast on väga erinevad – no sellega tuleb leppida. Vanad tõdemused on, et Issanda loomaaeg on kirju ja küürakat parandab ainult haud. Peame suutma üksteist sellistena aksepteerida.

2. Kui on jõudu olnud hääletada, siis peab olema ka julgust oma tegude eest vastutada. Minu arust on mõistlik ja korrektne, kui volikogu liikmed, kes pooldasid ühinemist, panevad oma ametid volikogus maha ning teevad ruumi “iseseisvuslastele” valitsemiseks. Et mitte aega raisata ja energiat mingite umbusalduse avaldamise protseduuridele, esitan omalt poolt tagasiastumispalve valla volikogu aseesimehe kohalt juba täna. Palun mitte mõista tagasiastumist volikogu ametist kui kibestumise märki. Võtame seda kui ratsionaalset sammu, mis aitaks elul vallajuhtimises edasi minna. Jään südamerahuga volikogu lihtliikmeks ning mulle piisab vabadusest avaldada omi tõekspidamisi südametunnistusest lähtuvalt.

3. Teen ettepaneku eraldada vallavalitsuse ja vallavanema vastutus volikoguliikme omast. Minu meelest on Aldo Tamme näol olnud üle pika aja vallal üks tõeliselt professionaalne vallavanem. Kui võrdlen ainuüksi enda tegemisi vallavanemana Aldo Tamme tegemistega, siis ainuüksi pühendumuses jään temale totaalselt alla.

4. Minu arust peaksid saama volikogu ametitesse uued inimesed “isesisvuslaste” leerist. Korraldaks selle protseduuri lihtsaimal viisil ilma dramaatiliste sündmusteta.

5. Valetaksin, kui ütleksin, et mul ei ole mõttessegi tulnud uue volikogu esimehe kandidaadi nime. Kuna Peeter Kallas oli isesisvuslaste tiiva esikõneleja, siis oleks tema ka suhteliselt loomulik valik.

Ja nüüd muutun ma taas murelikuks, optimistina ei näe ma häid lahendusi ja uut kvaliteeti valla tulevikuks.

On väga suur tõenäosus, et satume samasse tsüklisse, milles olime vallana paar-kolm aastat tagasi:

1. Uskumatu häälteenamusega koalitsioon kukkus korraga kokku ja toimus ebaharilikke volikoguliikmete poolte vahetusi.
2. Meeleolud ja suhtlemisstiil vallavalitsuses ja volikogus ei olnud sõbralik, pigem riiakas ja autoritaarne.
3. Populismiving kandus ikka aeg-ajalt ninna.
4. Pidevalt korduvad stampideed ühinemisest Padise vallaga, tulumaksu jagunemisest linna ja maa sissekirjutuse vahel, vallaelanike arvu suurendamisest – kuid tegusid pole järgnenud. Ei tea, et keegi vastu võitleks.

Huvitavad trendid valla elus käivitusid just enne valimisi. Vallavara rentimise küsimusest arenes välja vaimsus, kus nõvakad paistavad manipuleeritavatena ja, ütleks, isegi kolkapatriootidena. Praegu tundub, et nõvakad ei lase ise ega lase ka teistel lasta. Müstiliseks muutunud huvikeskuse küsimus ja mingi monoliitne pensionäride viies kolonn?? Ja valla ettevõtluskeskkonna soodustamise poliitika viisil, mille tulemusena kaob viimanegi usk ettevõtlusele avatud Nõvast.

Kui me laseme taolisel vaimul vallas võimutseda, siis ootab meid ees tõeline
kolkatulevik, sõltumatu Nõva, kellest midagi ei sõltu.

Kas suudame seda kõike vältida? Ehk nagu tihti õhitakse: “Kas sellist valda me tahtsimegi?”

Tunneme edukaid näiteid väikeriikidest – Luksemburg, Liechtenstein jne. Kas Nõva suudab vallana saavutada analoogset edu? Kui me arvame, et võti on helge mineviku elulaadi tagasitoomine koos inimeste ja töökohtadega, siis see on võimatu! Jõuga mineviku meetodeid tänapäeva ellu kiskuda rikub inimvaimu, kindlasti ei tee nõvakat tugevamaks.

Objektiivses ajastus harmoonilise tasakaalu leidmine on võti paremaks eluks. See eeldab oma silmade, kõrvade, mõistuse ja sallivuse avamist maailmale. Küll siis üheskoos ka paremate viljadega Nõva üles ehitame. Ja Nõva kant iseenesest on juba Jumala kingitus.


Enn Laansoo
Samblamäe
Rannaküla