Juhtkiri: Tüssajad

Kes ei teaks kirjandusest kuulsat kelmi Ostap Benderit või hoopis hilisemast ajast ja reaalsest elust bussijaamades tegutsevaid kelme mustlasi, kes inimestelt raha välja petavad. Samasse kategooriasse lahterduvad ka mitmel pool Eestis libakõnesid teinud leedulased.

Neid petulugusid kuuldes mõtleb ilmselt iga terve mõistusega inimene: mina küll sellise asja õnge ei lange. Ise sellisesse seisu sattudes võime aga ühel hetkel tõdeda, et just seda me tegime.

Libakõnedele liimile minek ei näita tingimata mitte ohvri rumalust, vaid pigem kurjategijate osavust. Nad oskavad mängida inimeste psüühikaga, neid justkui ära tehes. Nii jääb vahel üle vaid tagantjärele kiruda: “Kuidas ma nii loll sain olla!?”

Siiski, mida rohkem inimesed sellistest petuvõimalustest teavad, seda raskem on neid lõksu meelitada. Sellepärast hoiatage oma vanemaid sugulasi ja vene keelt kõnelevaid tuttavaid libakõnesid tegevate kelmide eest. Kui säärase kõne saate, siis teatage sellest kindlasti ka politseisse.