Veteranid viisid hukkunud sõdureile lilli

Täna tähistasid peamiselt venekeelsed sõjaveteranid Haapsalu kaubamaja juures 68 aasta möödumist viimasest sõjast.

Mälestusmärgi ette vennashaua juures tulid lilledega, Georgi lint ja aumärgid rinnas, nüüd juba need, kel on küll isiklikke sõjamälestusi, kuid kes ise sõdinud ei ole, sest olid sõja ajal alles lapsed.

Nii meenutas Liidia Makarova, kuidas sakslased ta koos perega Venemaalt Poola töölaagrisse viisid, kuidas ameeriklased laagri, kus oli peale venelaste veel soomlasi, prantslasi jt, vabastasid ja kuidas nad koju tagasi said.

Ta oli siis üheksa aastat vana. Nende kodu ei olnud enam alles, ema pidi endal ja viiel lapsel hinge sees hoidma.

Haapsallu sattus Liidia Makarova 1960. aastal, kui ta sõjaväelasest abikaasa Piirsalu baasi suunati.

Umbes samasugune saatus oli ka Anna Gorbatšoval, kelle pere sakslased 400 km kaugusele küüditasid. Naastes oli sõda nende külast üle käinud ja kodu enam polnud. Isa jäi sõjas kadunuks.

Teiste veteranide seast hakkab alati silma Sergei Blinkov: kõigepealt uljad vuntsid ja siis sinine lennuväemunder, rinnaesine aumärke täis.

„Kannan seda kaks korda aastas,” ütles Blinkov. „23. veebruaril ja 9. mail.”

Bõliinas ta enam ei laula, aga jalgrattaga sõidab suvilasse ikka veel, rääkis ta uljalt kepile toetudes.

8. mail käis Haapsalus Vene saatkonna I sekretär Andrei Gorbatšov, kes viis koos Veteranide Komitee esimehe Viktor Grigorjeviga pärja kaubamaja juurde mälestusmärgile, metsakalmistule, Osmussaare kivi ja Väikese viigi äärse majaka juurde.