Lauri Luik: õppetoetuste raha võiksid jagada tudengid ise

“EÜL on end tõestanud võimeka ja kompetentse tudengite katusorganisatsioonina ning ma ei näe ühtegi põhjust, miks haridus- ja teadusministeerium või koolid peaksid tudengite hingeelu paremini tundma kui tudengid ise.”

 

Üliõpilaskondade Liit sel teemal palju sõna võtnud ning üles näidanud huvi ja tahet õppetoetustega tegeleda, kinnitas Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.

 

Luige ettepanek on, et tudengiesindajad võtaksid edaspidi enda hallata kogu vajaduspõhiste õppetoetuste jagamise.

 

"Jäägu EÜLi otsustada kõik õppetoetustesse puutuv, alates taotluse vormist, vajalikust dokumentatsioonist, suhtlusest tudengite, nende perede ja kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade, selgitamaks välja reaalsed sotsiaalse abi vajajad. Meie ülesandeks oleks sellele seaduse või määrusega vastav raamistik anda, mis tähendab selgeid kriteeriume ja tingimusi, millele toetust saav tudeng vastama peab," sõnas ta.

 

“Praegu eraldab haridus– ja teadusministeerium riigieelarve kaudu raha koolidele ning iga kooli juhtkond otsustab õppetoetuste määramise ise. Kuid ikkagi ollakse rahulolematud nii jagamisprintsiipide kui rahasummade suuruse pärast. Seda osaliselt ka seetõttu, et tänased õppetoetused ei ole vajaduspõhised, vaid hägune kombinatsioon õppeedukusest sõltuvast stipendiumist, elukoha kaugusest, sotsiaalsest poolest ja ühiskondlikust aktiivsusest. Toetust saavad paljud tudengid, kuid väheses mahus,” lausus Luik.

 

Valitsuskoalitsiooni kava kohaselt muutuvad õppetoetused vajaduspõhisteks, mis tähendab seda, et neid jagatakse vaid tegelikult sotsiaalset abi vajavatele tudengitele ning senisest suuremas mahus.

 

Stipendiume, mille eesmärk on toetada tublimaid ja võimekamaid õppureid, tuleb võtta eraldiseisva finantsinstrumendina, täpsustas Luik.