Martna vallas surevad massiliselt mesilased

Martna valla ainukese registreeritud mesila omaniku Arvo Kirsi mesilased hakkasid sel nädalal äkitselt surema.

Arvo Kirs on mesilasi pidanud üle 40 aasta ja ütles, et niisugust äkilist suremist ei ole tema silmad veel näinud.

„Täiesti enneolematu ja massiline. Midagi on väga valesti,” sõnas Kirs.

Kirs märkas kolmapäeval ühe mesipuu lennulaua alla kukkuvaid mesilasi. Ta pani lennulaua alla plaadi, järgmiseks hommikuks oli sellele tekkinud terve kuhi surnud mesilasi. Selgus, et surevad ka teiste tarude mesilased.

„Maa on täis,” ütles Kirs.

Enam näikse surevat just tugevamate, rohkem korjel käivate perede mesilased, aga surnuid on iga puu ees. Kokku on Kirsil 20 peret.

„Tigedad on ka, ei tunne oma mesilasi äragi,” sõnas Kirs.

Kuigi mesilasi võib olla tabanud mõni haigus, arvab Kirs, et rapsipõldudel on tehtud hiilamardika tõrjet.

Neljapäeval käis kohapeal põllumajandusameti Lääne keskuse peainspektor Jaak Otisalu ja võttis proovid. Surnud mesilasi analüüsib põllumajandusuuringute keskuse labor, kus tehakse paari nädala jooksul kindlaks, kas surma on põhjustanud putukatõrjevahend. Kui see on nii, siis tegeleb amet juhtumiga edasi.

Arvo Kirsi sõnul peaks talunik teda kui mesinikku teavitama, kui ta kavatseb mõnel mesilaste korjekaugusel asuval põllul putukatõrjet teha.

Kirsile keegi tõrjest teatanud ei ole, ei nüüd ega varem, aga et mesilastega ei ole varem midagi juhtunud, pole Kirs tüli kiskunud. Ei kisuks ka nüüd, aga mesilased surevad.

„Olen tähele pannud, et mürgitamise ajal on olnud rohkem surnuid, aga mitte kunagi niisugusel hulgal,” sõnas Kirs.

Kirs näitas põlde, kus on rattajälgede järgi sel nädalal tõrjet tehtud, ühele öösel, teisele päeval, üks neist on õitsema hakkamas, teine täies õies.

„Kui siin tõesti on minule ütlemata tõrjet tehtud, siis on see pahatahtlik lohakus. Ei ole ju raske ütelda,” sõnas Kirs.

Kui mesinik teab, et on oodata mardikatõrjet, siis on tal kaks võimalust mesilasi kaitsta: tarud ajutiselt ära viia või pöörata 180 kraadi. Siis ei leia korjelt tulev mesilane lennuava üles ja sel päeval ta enam korjele ei lähe.

„See leevendab mürgistuse astet,” märkis Kirs.

Kirsi tarud on paigaldatud pööratava jala peale, nii et suunda muuta oleks hõlpus.

Lähikonnas ühe põllu omanik Arvo Ninn ütles, et tegi põllul tõesti sel nädalal putukatõrjet, kuid põld peaaegu ei õitsenud ja tõrjet tehti öösel, nagu määrus ütleb.

Martna valla talunik Tiit Seiton ütles, et tegi putukatõrjet viimati enne jaanipäeva, ja samuti nagu ette nähtud: lubatud tõrjevahendiga õhtul hilja, kui mesilased enam ei lenda.

Kolmapäeval tegi Seiton haigustõrjet, mida on tema sõnul lubatud teha päeval.

Põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja asetäitja Marju Viil selgitas, et haigustõrjel kasutatavaid taimekaitsevahendeid ei ole hinnatud mesilastele ohtlikuks. Taimekaitsevahendi pakendil peab aga olema sellekohane märge. „Eestis on turul ka preparaate, mida on lubatud kasutada rapsi õitsemise ajal. Pritsitakse siis, kui ei toimu mesilaste aktiivset lendlust, tavaliselt varahommikul või õhtul. Eraldi kellaaegu taimekaitsevahendi pritsimisele ei ole sätestatud,” selgitas Viil.

Marju Viili sõnul tuleb mõlemal poolel üksteist teavitada, mesinik teavitab talunikku mesila olemasolust, talunik pritsimisest 48 tundi ette, kui mesila asub 2 km raadiuses.

Et talunik peaks mesinikku teavitama, kui hakkab põllul putukatõrjet tegema, ei olnud Tiit Seiton kuulnud.

Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütles, et Martna juhtumi kirjelduse järgi pole mingil juhul tegemist haigusega. „See saab olla ainult mürgistus,” sõnas ta.

Kilgi sõnul arvestavad põllumehed üldiselt mesinikega, kuid on olnud üksikuid juhtumeid, kui seda pole tehtud. Nädal aega tagasi oli sellesarnane juhtum Aravetel.