Heino Tamm: Adraseadmise aeg läheneb

Haapsalu linna kommunaalmajandust juhtinud ja volikogu liige olnud Heino Tamm leiab, et praegune linnavõim ei kaasa piisavalt avalikkust ja toetub liialt iseenese tarkusele.

Hea valitsemise põhimõte kujutab endast kodanike ja huvigruppide kaasamist. Ka kohalik omavalitsus peaks pidama kogukonna kaasamist enesestmõistetavaks, sest see muudab valitsemise läbipaistvamaks ja kodanikele mõistetavamaks. See aga suurendab usaldust omavalitsuse vastu.

Soome poliitik Ville Niinistö on öelnud: „Avatud diskussioon on parim vastane halbadele otsustele.”

Linna valitsemine seisab liiga kitsal alusel

Haapsalu linnavolikogu 21 liiget osalevad volikogu töös nii, nagu igaühe haritus ja erialased teadmised lubavad. Kas need on aga piisavad, et teha linna ja linlaste kohta õiglasi otsuseid?

Volikogu töö korraldamiseks moodustab volikogu alalisi komisjone. Paraku koosnevad Haapsalu linnavolikogu moodustatud komisjonid ainult linnavolinikest. Samas on seadusandja arvestanud kohaliku demokraatia laienemise võimalusega ja määranud kindlaks vaid ühe kohustusliku tingimuse — volikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed peavad olema volikogu liikmed.

Kui Haapsalus on volikogu alalistes komisjonides 3–5 liiget, siis meie volikoguga sama suurusjärguga linnades (Paide, Keila, Viljandi, Kuressaare jt) on komisjonid 9—13–liikmelised. See tähendab, et seal on otsustamisse kaasatud kompetentseid, oma eriala tõeliselt tundvaid spetsialiste.

Haapsalus tuleks järgida samasugust printsiipi, nagu on põhiseaduses — et igaühel oleks võimalus osaleda linna juhtimises ja igaühe professionaalsed või erialased oskused–teadmised oleksid omavalitsuse huvides kõige paremini rakendatud.

Ka linnavalitsuse juhtorganisse — linnavalitsuse koosseisu — on eelnimetatud linnad kaasanud tippjuhte–spetsialiste väljastpoolt linnavalitsust. Sellega suureneb linnavalitsuse kompetentsus ja otsustusvõimekus.

Arvan, et linnavalitsuse palgal ei peaks aasta ringi olema jõuluvana, kui seesugust teenust saab sisse osta.

Linnavalitsuse töö, alustades linnapeast ja tema asetäitjaist ning minnes osakondadeni välja, on meeskonnatöö. See on nagu sümfooniaorkester, mis peab hääles olema ja hästi mängima.

Linnavalitsus ei ole asi iseeneses, vaid linlaste teenistuses institutsioon, mis tähendab, et ta peaks kulutama võimalikult vähe raha linna juhtimisele ja panustama rohkem linlastele pakutavaisse teenustesse.

Kõigis oma tegemistes peab linn lähtuma, et ta ei saa kulutada rohkem, kui rahakott võimaldab. Linn majandab end samade kriteeriumide järgi nagu iga mõistlik pere või ettevõte.

Linnavalitsuse ja linlaste koostöö peab paranema

Uus (või ehk ka vana) linnapea peab tõsiselt mõtlema linnavalitsuse struktuuri üle, mismoodi ja kellega järgmised neli aastat linna tegusalt valitseda. Tähtis on parandada linnavalitsuse ja –elanike koostööd, panustada teadmistel põhinevasse ja tulevikku vaatavasse arengusse.

Tulevasel linnavõimul peab olema selge pilt, kuhu areneda, milliste valdkondadega peaks eeliskorras tegelema ja kuidas seda kõike kodanikekeskselt korraldada. Et pääseda JOKK–planeerimise ja näilise kaasamise nõiaringist, on vaja konstruktiivset ja hoopis teistpidist lähenemist.

Kui tulevane linnavalitsus on huvitatud oma elanikkonnale heal tasemel teenuse pakkumisest ja laiemas mõttes kogu elukeskkonna parandamisest, peab ta võtma oma prioriteediks ettevõtluse, eeskätt just väikeettevõtluse arendamise. Omavalitsuse muud tuluallikad ei taga piisavat arengut ega loo töökohti.

Linna arengut ei saa suunata huvigrupp või sõpruskond

Haapsalu linnavolikogu praegune koosseis ei andnud endale päris aru, kui kinnitas linna 2012–2020 arengukava.

Olen ekslinnapea Ingrid Daniloviga ühte meelt, et too dokument on nõrk ja koostatud pelgalt paberi pärast, lähtudes kohustusest võtta volikogus vastu seesuguse nimega akt. Arvan, et paljud linnavolinikud ei tea, milline peab olema üks õige linna arengukava olema. Arengukava koostajad oleksid pidanud teadma, et see ei ole linnavalitsuse töödokument, vaid kogu linna arengut suunav akt.

Haapsalu arengute suunatud juhtimine nõuab muudatusi kogu senises planeerimistöös. Strateegilise planeerimise nurgakivi on teha õigeid asju õigel ajal, õiges mahus, õiges järjekorras, õiges kohas. Nõukogudeaegsest mõtlemisest pärit formaalsete, vaid riiulile tolmuma mõeldud arengukavade aeg on läbi. Nende asemele peavad astuma projekti– ja eesmärgikesksed arengukavad.

Riigi, regiooni ja linnakodanike esitatavate nõudmiste täitmine eeldab Haapsalu linnavalitsuselt laiahaardelist visiooni ja strateegilist plaani, millega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud, infrastruktuuri– ja keskkonnaalased tegevuskavad. See omakorda eeldab linna arengu edutegurite maksimaalset väljamängimist, sest raha, nagu ikka, napib.

Arengukava koostajad annavad eessõnas teada, et arengukava töögruppi oli kaasatud ainult linnavalitsuse vastutavaid töötajaid. Tekib küsimus: kui seaduse tasandil on öeldud, et omavalitsuse arengukava koostamisse tuleb kaasata avalikkust, siis miks seda kohustust eirati?

Argentina majandusteadlane ja peamisi eksperte maailmas vaesuse vastu võitlemise alal Bernardo Kliksberg (s 1940) hoiatab, et „kuulsa eliidi” kaasamine pärsib laia avalikkuse huvi. Üksnes valitute kaasamine tekitab ületamatu lõhe kogukonna liikmete ja nende vahel, kes vastutavad kaasamise eest.

Demokraatia põhitõdedest lähtuvalt annab mitmesuguste sidusrühmade kaasamine omavalitsuse arengukava koostamisse ülevaatliku pildi vajadustest, mida kohaliku omavalitsuse ametnikud ise näha ei suuda. Seejuures on sidusrühmadega arvestamises ka riske, sest arengukava koostajad peavad tegema kompromisse, kui tahavad arvestada vastandlike huvidega sidusrühmade vajadusi. Tähtis on aga, et kõigile on tagatud võrdsed võimalused.

Võimule pürgijad võiksid edaspidi pigem panustada elanike sellele poolele, kes valimistel ei käi, kui kakelda juba kord jagatud poole ümberjagamise pärast. See tähendab aga pildil olemist mitte ainult valimiste ajal, vaid vajalikke ja nähtavaid tegusid aasta kõigil päevadel.

Heino Tamm,
Haapsalu linnakodanik