Juhtkiri: Idee vastu

Virtsus lahvatanud tööstuspargiskandaal on ühest küljest jahmatav, teisest küljest asjade loomulik käik — on ju Virtsus harjutud protesteerima, miks siis mitte ka tööstuspargi vastu.

Pangaautomaadi võitis rahvas protesteerimisega suurte ovatsioonide saatel tagasi, nii et Virtsust ja automaadist sai mõneks ajaks tugev pressi– ja turismimagnet, saagast endast aga Swedbanki suurim PR–fopaa. Postkontorit küll tagasi ei võidetud. Kaevanduste ja tuuleveskitega on kord nii, kord naa, tõsiseks pinnuks virtsulaste silmas on need igatahes. Väetisetehas läks allavett juba enne protesti.

Protestivaim iseenesest on hea asi, aga — tööstust ei taha, kaevandust ei taha, tuulikuid ei taha, ent tahame kooli, tahame poodi, raamatukogu, lasteaeda, bussiühendust. Kui ei saa, siis hakkame jälle protestima? Tahaks elada rahus, vaikuses ja eraldatuses nagu maal, aga kasutada kõiki linna hüvesid?

Muidugi on igal uuel plaanil oma head ja vead. Süüvimata kõikidesse Virtsu alevikku plaanitud tööstuspargi võimalike mõjude nüanssidesse, tundub siiski arulage hakata millegi vastu protesteerima enne, kui see on mingigi kindlama kuju võtnud. Milleks raisata aega ja energiat, kogumaks allkirju idee vastu?