Jaanus Karilaid: Valitsus on unustanud riiklikud huvid

Eestit ei hävita mitte välisvaenlased või Euroopa Liit, vaid IRLi poliitikud — mõni ilmselgelt, mõni aga salamisi, arvab Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ja põhjendab, miks kuulub viimaste hulka põllumajandusminister Helir–Valdor Seeder.

Punaarmee ja Wehrmacht suutsid raudteel eri rööpmelaiusi vahetada kahe kuuga. Riisipere–Haapsalu raudtee taastamise ümber on viimased 18 aastat siiani ainult kära olnud. See tekib alati, kui domineerib kaukameeste mentaliteet, kelle põhijutt on majanduslikust tasuvusest, kes venitamiseks küsivad ikka ja jälle lisadokumente. Sellistel tähtsatel jutustajatel puudub võime näha ühiskondlike teenuste sisu ja kättesaadavuse tähendust. Kes vähegi viitsib analüüsida Eesti ühistranspordivõrku, see näidaku ku punaselt ette need kohad, kus praegu toimib majanduslik tasuvus.

Öeldagu mis tahes, eestlased saame olla ainult omal maal. Sellel maal, mis meil oli jõuga käest rebitud, aga mille me nüüd oleme meelekindlalt tagasi võtnud. Tänu ühisrindeks liitunud rahvale. Seepärast on just rahvarinde lastel eriti valus vaadata, kuidas Eesti inimeste kodumaatunnetus üha nõrgeneb. Ubi bene, ibi patria — kodu on seal, kus on hõlpsam elu — mentaliteet levib epideemiliselt. Just nagu mingi välisvaenlane tahaks lagundada me rahvuskehandit, välja suretada eesti kultuuri, kustutades me iseduse eestlastena.

Nädalavahetusel andsid Eesti väiketalunikud tugeva signaali, et uues maaelu arengukavas on nende positsiooni tugevalt nõrgendatud. Kelle survel? Kui vaatame uute tulijate statistikat maal ja üldse väikeettevõtluse arengut, siis näeme, et enne riigikogu valimisi lubatu on ununenud. Keegi ei vastuta. Paratamatus? Euroopa areng sunnib? Ministrid on meil võimetud?

Seda hävitustööd ei tee mitte välisvaenlane. Tema võib olla kuskil kaugel. Eestit suretavad päev–päevalt omad inimesed, poliitikud meie endi seast. Tegusamaid neist ühendab organisatsioon Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Just see ühendus räägib kõige avalikumalt rahvusluse prioriteedist oma poliitikas. Teod, mida nad oma ministrite kätega samm–sammult ellu viivad, on aga nagu salajane programm, mis hävitab meid ja meie riigi. See pole vandenõu teoorias, see on vandenõu praktikas. Reformierakond vaatab abitult pealt.

Riigile kahjulikud otsused, mille suurmeister on majandusminister, on olnud nii rängad ja silmapaistvad, et neile pole vaja siin eraldi osutadagi. Nüüd tahab eelnimetatud riigiteener kuuldavasti uutele riigisisestele elektrirongidele panna kadakasaksa nimed — kena isamaalisus küll.

Hoopis varjulisemalt tegutseb Eesti suretamise kallal IRLi tööriist Helir–Valdor Seeder, kes hoiab juba seitse aastat põllumajandusministri portfelli. Tema valitsusaastad on olnud nagu vaarao unenägu esimesest Moosese raamatust: „Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad näha, ja sõid roostikus. Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest. Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma. Ja need läksid nende kõhtu, aga ei olnud tundagi, et need olid läinud nende kõhtu ja nende välimus oli paha nagu ennegi.” Joosepi seletus vaaraole läheb täppi Eestiski: „Seitse head lehma on seitse aastat. Ja seitse lahjat ja paha lehma on seitse aastat.”

Helir–Valdor Seedri seitsme põllumajandusministri–aasta jooksul pole Eesti suutnud endale Euroopas võrdset kohtlemist tagada, kuigi valitsus seda avalikult tunnistada ei taha. Valitsus pole osanud teiste riikide moodi liigelda Euroopa Liidu seadusruumis ning Eesti peab leppima vaid palukestega, mis kukuvad sakste laualt. Tegematajätt on salakaval kuritegu, mille tulemusel maa vaesub, iive väheneb, suletakse koole, õgvendatakse tulevast haritlaskonda, kes arendaks „teadmismahukat Eestit”. Kas niimoodi aetaksegi Eesti asja?

Eesti avalikkuse eest salaja on Helir–Valdor Seedri seitse lahjat lehma ära söönud seitse prisket. Vähem kui aasta eest tuli uudis, et OÜ Aravete Agro enamusosalus ehk 82 protsenti aktsiatest on müüdud Austria investorite grupile, kelle omandis oli enne seda Eestis juba kuus piimafarmi. Paar aastat tagasi müüdi Eesti magusatootmise sümbol Kalev välismaalastele. Eesti farme on aastaid endale soetanud ka Isamaaliidu ja Res Publica Liidu suurtoetaja, Soome kodakondsusega investeerimispankur Joakim Helenius. Ärimehe toetus IRLile on taganud talle magusad kohad mõjukate riigi ettevõtete nõukogudes.

Hiljuti osteti Valga lihatööstus, Rakvere toidutööstus oli juba aastaid tagasi soomlaste omanduses ja loetelu võiks jätkata pikkade lehekülgede kaupa. Trend on selge ning näitab, et rahvuslikku maamajandust toestavaid meetmeid pole valitsev hävitussalk tahtnud või suutnud ellu kutsuda. Kolmandik piimatootmisest on juba välismaalaste käes, kuigi riik ei kipu siin statistikat analüüsima.

Eestlastest omanikke jääb tegusate ettevõtjate seas järjest vähemaks. Neid viimaseidki Eesti omanike käes olevaid põllumajandusettevõtteid üritab minister välja suretada. Ebaseaduslikult lõpetati pikaajalised põllumajandusmaa rendilepingud ühe suurema Eesti kapitali käes oleva piimatootja Tartu Agro OÜga ja suurima tori hobuste kasvataja Tori Hobusekasvandus OÜga. Kas need riigimaad peavad kuuluma IRL suurtoetajatest välismaalastele?

Ühistulisest ettevõtlusest peetakse ainult loenguid, tegelikus elus pole miski muutunud.

Ka põlistalude loosungiga üritati maal mängida nostalgilistele tunnetele, aga minister võiks nüüd seletada, kui kaugele on põlistalude riikliku väärtustamisega jõutud.

Lugegem Marie Underi omaaegseid luuleridu:

Kui hiljem läksime me üle põllu,
kus laisalt õõtsus rukki ruuge puri — siis näis kui astuksin ma praegu ellu.

Kui palju lootust on selles napilt visandatud maastikus. See pärineb luuletusest „Suvine mälestus”. Isamaaline põllumajandusminister tahab meilt võtta võimaluse tolles pildis ära tunda oma kodumaad.

Urmas Reinsalus, kes viimati külastas Haapsalut võidupüha ajal, paistis muret Eesti tuleviku pärast. Aeg tõestab selle hoiaku siirust või ebasiirust.

Kaitskem siis oma kodumaad valeprohvetite ja võltsisamaalaste eest.


Jaanus Karilaid, Haapsalu linnavolikogu esimees (Keskerakond)