Kolledžis jääb klassiõpetaja eriala avamata

Haapsalu kolledž jätab esimest korda avamata klassiõpetaja eriala õpperühma, klassiõpetajaid on kolledžis õpetatud selle loomisest saadik 15 aastat.

„Vajalikku arvu avaldusi ei laekunud, nii et me ei ava rühma,” sõnas Haapsalu kolledži arendusjuht Liina Põld.

Õpperühma avamiseks on tarvis 15 tudengit. Juulis täitus kümme õppekohta. Kolledž kuulutas välja lisavastuvõtu augustis, aga vajalikku arvu avaldusi ei laekunud.

Neile kümnele, kes juulis juba olid sisse saanud, pakkus kolledž võimalust õppida Tallinna ülikoolis. „Kõik seda kasutasid,” sõnas Põld.

Klassiõpetaja eriala õpperühma avamine oli ohus ka mullu, kuid siis õnnestus lisavastuvõtuga vajalikud kohad siiski täita. „Tegelikult juba kaks–kolm aastat on olnud avalduste laekumine niru. Mullu olime piiri peal,” märkis Põld.

Põllu sõnul pole tegemist vaid konkreetselt kolledži ja klassiõpetaja eriala ebapopulaarsusega. „Õpetajakoolituse ebapopulaarsus on laiem väljakutse riigile,” sõnas ta.

Tallinna ülikooli kommunikatsioonijuhi Krista Musta sõnul on tõepoolest õpetajaerialadel konkurss juba aastaid olnud stabiilselt väike, kuid mitte allapoole kriitilist piiri.

„Võrreldes klassiõpetajatega on näiteks füüsikuid ja keemikuid hoopis vähe,” sõnas Must.

Liina Põld märkis, et õpperühma avamata jätmist soovijate puudusel on ette tulnud varemgi. Erialad on pärast seda lõplikult kadunud. 2010. aastal ei avatud kolledžis enam haldus– ja ärikorralduse õpperühma. Õppurite vähesuse pärast kadusid ka pedagoogiline nõustamine ja riigiteadused.

Põld ei osanud öelda, kas klassiõpetaja eriala kaob lõplikult või ei võeta vaid tänavu vastu uusi tudengeid. Varem vastu võetud kursuste õpe jätkub, kinnitas ta.

Tallinna ülikooli arendusprorektori, kolledži kunagise juhi Eve Eisenschmidti sõnul ei tulnud klassiõpetaja õpperühma avamata jätmine ootamatult.

Eisenschmidt ütles, et kolledž küll lootis selle peale, et esimest korda pakutav nutiõpetaja lisaeriala loob atraktiivsust, aga seda ei juhtunud.

Nutiõpetust on kavas hakata pakkuma täiendõppe korras tegevõpetajaile, sõnas ta.

Pedagoogilist kompetentsi, et see ei kaoks, saab rakendada teiste erialade, näiteks tervisejuhtide ja liikluskorraldajate õppes, sõnas Eisenschmidt.

Eisenschmidt ütles, et demograafilist kõverat vaadates võib minna aastaid enne, kui regionaalsed kolledžid suudavad saada piisavalt tudengeid päevaõppesse.

Klassiõpetaja eriala oli üks kahest kolledži päevaõppeerialast, teine on informaatika.

„Ka informaatikas on süvenenud tendents, et ei tulda otse gümnaasiumist, vaid hiljem, täiendõppeks või tööturult,” ütles Eisenschmidt.

Eisenschmidti sõnul ongi piirkondlikud kolledžid pikas perspektiivis pigem elukestva õppe asutused, ehk siis pakuvad nad töötavale täiskasvanule tsükliõpet, mitte gümnaasiumist tulnule päevaõpet.

Lisavastuvõtt oli kolledžis ka tervisejuhi ja rakendusinformaatika erialale. Tervisejuhi erialal laekus neljale vabale kohale 20 avaldust, rakendusinformaatika erialal laekus kolmele vabale kohale kümme avaldust.