Rein Vatku: Õpilane on vaimse töö tegija

Suurem osa kontoritööst algab hommikul kell 9. Miks siis piinata lapsi ja alustada koolipäeva kell 8?

Koolialgus läheneb suure kiirusega ja õudusega mõtlen, et pean kohe–kohe hakkama tõusma hiljemalt kell 6.30, suvist kellakeeramist maha võttes kell 5.30 hommikul. Ja seda sellepärast, et laste kool algab 8.10.

Mõtlesin hoolega, kas tean mõnda eraettevõtet, kus alustatakse kontoritööga kell 8. Tean, et omavalitsused alustavad oma tööga kaheksa paiku, kuid eraettevõtete kontorid mitte. Eraettevõtja loogikast saan väga hästi aru — pole ju mõtet hommikust kohvitundi kinni maksta!

Paljud vaidlevad vastu, et eluaeg on kool alanud kell 8, lapsevanemal on turvalisem laps enne enda tööleminekut kooli ära saata, õpetajal on kergem, kuna tunnid lõpevad varem, lapsel on parem, kuna jõuab õigel ajal huviringidesse ja nii edasi.

Eluaeg on ka muid mõttetusi tehtud. See ei tähenda, et peame jätkama samas vaimus. Minu ja mu tuttavate peres annaks tund aega hilisem kooli algus igale päevale palju juurde, igal juhul rõõmsama päeva alguse ja heatujulisemad lapsed. Magama läheme normaalsel ajal, aga pimedal talveajal või suvisel kellakeeramise ajal on lihtsalt ebaloomulik tirida lapsi nii vara voodist välja.

Elu meie ümber muutub kiiresti. Alles see oli, kui suitsetamist avalikes kohtades peeti normaalseks ja kui mittesuitsetajad viibisid samas ruumis, siis see oli „nende oma asi”.

Sama kiire areng on toimunud ka tööjõustruktuuris — valdava enamuse moodustavad kontoritöö ja teenindusala tegijad ning areng targa majanduse suunas on pöördumatu. Miks me peame eeldama, et meie lastel läheb elus kindlasti vaja varajase tõusmise rutiini? Kas tõesti eeldame, et enamik lastest jätkab oma tööd põllumajandus–, ehitus– või tööstussektoris liinitöölisena?

Kui minu vanaema ja tädid pidid varavalges tõusma ja minema loomi talitama, siis vaimse töö tegijal pole mingit mõtet nii vara alustada.

Enamik õpetajaist teab, et esimesse tundi pole mõtet planeerida raskeid töid, kuna lapsed pole veel tegelikult üles ärganud.

Minu arvates peaksime lähtuma lapsest ja noorest kui vaimse töö, mitte füüsilise töö tegijast. Vaimse töö tegija tervisele mõjuks kindlasti paremini, kui õppetöö algaks kell 9.00.

On üldine arusaam, et virk tõuseb vara ja laisk magab kaua. Vanasõnagi ütleb: „Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi.” Kui see vanal põllumajanduslikul ajal oli õige, siis tänapäeval see enam ei toimi.

Haapsalu on hariduskorralduses näidanud üles vägagi julgeid tegusid: saades aru õpilaste arvu vähenemisest, on kaks gümnaasiumi liidetud, oskuslikult on ära kasutatud riigi raha, et meie gümnaasium oleks silmapaistev ka hoonena. Nüüd on jäänud veel mõelda ka koolilapse enda, tema tervise ja toimetuleku peale ning panna ta õigel ajal koolipäeva alustama.

Rein Vatku,
Haapsalu linnakodanik,
10–aastaste kaksikute isa