Urmas Sukles: Mina elan Haapsalus ja Haapsalus on hea

Haapsalu linnapea Urmas Suklese vastus IRLi linnapeakandidaadi Merle Mäesalu kriitikale, et Haapsalus on parem puhata kui elada.

Valimised on tulemas ning pole ime, et välja ilmuvad õnnekuulutajad, „vali mind!”–mehed ja –naised, kes arvavad, et nende edu aluseks on teiste halvustamine ning ärapanemine.

On ilmutatud artiklid, kus minu ja minu meeskonna nelja–aastast tööd olematuks ja ebaõnnestunuks tahetakse kirjutada. Nende juttude mõjul on inimesed mulle helistanud ning ka tänaval küsinud, miks sa lased end alavääristada, miks sa ei reageeri. Ma ei pidanud vastamist vajalikuks, kuni ilmus Lääne maavalitsuse arengu– ja planeerimisosakonna juhataja Merle Mäesalu kirjutatud „Olemise linnast elamise linnaks”.

Ausalt öeldes tegi see jutuke, mille maakonna üks tippjuhte kokku oli kirjutanud, mind lausa kurvaks. Naiivse inimesena lootsin, et selle valimiseelse perioodi läbib ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) konkurente austades. Kahjuks eksisin.

Maavalitsuse arengu– ja planeerin-guosakonna juhataja Merle Mäesalu puhul saan aru — maakond on suur, selle arendamise töö raske ja kui tulemuseks on maakonna elanike arvu jätkuv vähenemine, siis tahaks ju proovida natuke väiksemas Haapsalus.

Haapsalu puhul on aga ees üks takistus — linna hästi juhtinud meeskond, kuhu kuulub ka linnapea Urmas Sukles. Kuidas Sukles eest ära saada? Valame ta süüdistuste, kahtlustuste ja muu jamaga üle ning siis tuleme üleni valges riietuses nagu lunastajad.

Nii need asjad õnneks ei käi. Ma olen täiesti kindel, et Haapsalu elanikud näevad positiivseid muutusi, mis on selle nelja aasta jooksul linnas toimunud. Tõsi, elanike arv on vähenenud, aga see vähenemine toimub üle terve Eesti, sest praegune regionaalpoliitika soosib Tallinna või selle ümbrusse ja ka välismaale minekut. Siin on kohalikul omavalitsusel raske midagi enneolematut teha, aga meie tegevus on olnud Haapsalu elukeskkonna paremaks muutmine. Meie töö tulemuslikkuse tõestuseks on viimastel aastatel Haapsallu ja lähiümbrusse kerkivad uued majad ja ulatuslikud vanade majade remontimine üle terve linna. Ka ettevõtjad väljastpoolt on leidmas Haapsalut, sest mitu edukat on tulnud ja avanud kas poe, kohviku või mõne muu ettevõtmise.

Mind valiti neli aastat tagasi jälle Haapsalu linnapeaks, sest Haapsalus oli võimust võtnud stagnatsioon. Ma nägin Haapsalu linna raskest seisust väljatoomises suurt väljakutset. Mind toetas 922 valijat.

Esimesed kaks aastat olid väga keerulised. Linnajuhtimist üle võttes selgus, et paljud asjad olid ligadi–logadi. Korrastasime linna struktuure vaikides ja nii mõnigi inimene peaks olema tänulik, et me ei toonud nende tehtud vigu avalikkuse ette.

Me ei süüdistanud eelmisi linnajuhte, kui selgus, et nende kehvalt tehtud töö tulemus on Haapsalu linnale määratud 110 000 euro suurune trahv. See trahv oleks olnud veelgi suurem, kuid meil õnnestus saada pingeliste läbirääkimiste tulemusena vähim võimalik karistus. Leidsime linna arendamise arvel raha ja maksime trahvi ning ootasime, et tuleb ka süüdlaselt mingi poliitilise vastutuse võtmine, aga ei midagi — IRL tahab uuesti linnapiruka juurde.

Haapsalu on nende nelja aasta jooksul arenenud stabiilselt. Kirjutada, et me teeme otsuseid seoses lähenevate valimistega, on sulaselge lollus.

Tegus linnapea peab algusest peale seadma oma eesmärgiks saada tagasivalituks. Ma olen lähtunud ja lähtun ka edaspidi sellest, et otsused peavad olema vajalikud ja kasulikud Haapsalu elanikele. Olenemata, kas valimisteni on aastad või päevad.

Haapsalu arendab ettevõtlust Läänemaa arenduskeskuse (LAK) kaudu. LAK aitab ettevõtetel alustada, stardikapitali taotleda, arenguprojekte ellu viia ja suhtleb võimalike investoritega. Veidi koomiline on LAKi nõukogu liikme Merle Mäesalu sulest lugeda etteheiteid, et Haapsalus, st ka LAKis, ei arendata ettevõtlust. Milleks seal nõukogus siis olla, kui arendamist ei suuna?

Suurte investeeringute meelitamine Haapsalu linna on väga keeruline, sest ettevõtete arengule on loodud paremad tingimused Tallinna ümber ja regionaalseid investeeringuid ei toetata.

Mõte teha linnavalitsusse töökoht või struktuur, mis hakkaks tegelema ettevõtlusega, on valimiseelseks jutuks hea küll, aga kasu tuleks sellest vähe. Oleme kohtunud paljude investoritega, kuid hoolimata sellest, et Ridala vallal Uuemõisas ja ka Haapsalu eraettevõtjatel on arendamiseks pakkuda taristuga krunte, on siia investeeritud vähe, sest soodsam on minna Tallinna ümbrusse. Ettevõtluse arendamiseks väljaspool Tallinna peab tekkima riigi tugi. Praegu seda kahjuks pole.

Haapsalu viimaste aastate areng on väga märgatav. Elanike arvu vähenemisest hoolimata laekub linna eelarvesse inimeste tulumaks hästi, mis annab tunnistust sellest, et Haapsalu ja lähiümbruse ettevõtted on elujõulised ning palgad suurenenud.

Linnavalitsusel on vähe otseseid võimalusi uute töökohtade loomiseks, kuid oleme olnud osalised nii mitmeski projektis, mis on Haapsallu töökohti juurde toonud. Olin üks initsiaato-reist, kes muutis kompetentsikeskuse esialgset kontseptsiooni ja Haapsalu kolledž sai 50 miljonit krooni euroraha, mille tulemusena loodi terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus. Haapsalu osaleb seal ka rahaliselt märkimisväärse summaga. See on minu arvates väga tänuväärne maksumaksja raha kasutamine, Haapsalu arendamine ja uute töökohtade loomine. Tänu sellele keskusele on saanud uue hingamise ja taseme ka Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus. Maavalitsuse arenguosakonna juhte ma selle kompetentsikeskuse tegemise juures tähele ei pannud.

Linnavalitsus koos ettevõtjatega arendas vanalinna kohvikuteprojekti läbipaistvalt ning saavutas hea tulemuse. Haapsalu vanalinn on sel suvel saanud uue hingamise. Olen kuulnud rohkelt kiidusõnu nii kohalikelt kui ka linna külalistelt.

Haapsalu salli muuseumi temaatika tõstis minu jaoks teravalt üles Haapsalu salli traditsiooni üks hea saadik Nancy Bush 2012. aasta suvel, kui me kohtusime ja ma lubasin talle, et otsime Haapsalu sallile väärika kodu. Kahjuks Haapsalu vanalinnas sellist vaateakendega muuseumile sobivat kohta eriti pole või kui on, siis on see koht juba hõivatud. Õnneliku juhuste kokkulangemise tõttu vabanes üks ilus ruum ning on loogiline, et Haapsalu linn aitab sinna rajada sallimuuseumi. Kas oleksime pidanud teatama, et seoses valimisaastaga Haapsalus mõistlikke otsuseid enam vastu võtta ei saa?

Vehklemishall oli meil kevadel jutuks Helen Nelis–Naukasega, kes selle teema tõstatas. Minu arvates on tegemist hea ideega, mida me arendama hakkama ja seda ma ka Helenile lubasin. See, et Nikolai Novosjolovit õnnitleb sangariteo puhul ka tema kodulinna pea, on iseenesestmõistetav.

Ühes olen ma Merle Mäesaluga nõus. Haapsalu elukeskkonda saab ja peab paremaks muutma. Seda mitte kirumise, vaid tegudega. Viimase nelja aastaga oleme palju panustanud ehitistesse: De la Gardie loss, kuursaal, lasketiir, sotsiaalmaja, spordibaasid, lastekodu majad, haigla remont, leinamaja jne. Ka Läänemaa ühisgümnaasiumi loomise loen oma meeskonna saavutuseks, sest õiged kontaktid ja õiged otsused õigel ajal tagasid sellise ilusa tulemuse. Järgnevatel aastatel teeme korda ka linna teised koolid. Haapsalu tänavad–kõnniteed saavad meie prioriteediks. Jätkame Haapsalu kui hea elukeskkonnaga linna tutvustamist Eestis ja välismaal, sest selle teadvustamise tulemuseks on uued töökohad ja ettevõtjate kasu. Haapsalu on hea elukoht igas vanuses inimesele.

Lõpetan lausega Merle Mäesalu jutust „Olemise linnast elamise linnaks”, mis võiks kehtida ka Merle Mäesalu enda puhul: „ Linnakodanikul on igati õigus öelda: „Ma ei ole turist, ma elan siin!””

Mina elan Haapsalus ja Haapsalus on hea! Merle, kus elad sina?


Urmas Sukles
Haapsalu linnapea, Reformierakond