Ristilased võitlevad elektriliini vastu

Neljapäeva õhtul Risti kooli saali kogunenud rahvahulk näitas, et Risti elukeskkond läheb inimestele korda ja nad on valmis selle eest võitlema.

Ristilasi koondab küsimus, kuidas hakkab alevikus kulgema Harku–Sindi 330 kV elektriliin. Töös on kolm liinikoridori: A, B ja C. Kõige vähem häirib ristilasi variant C, kus liin läheb kavandatava Läänemaa värava juures üle Tallinna maantee, jookseb raba serva pidi üle Virtsu maantee ja pöörab Lihula poole.

See variant jätab alles suure tee ja aleviku vahelise metsatuka ega tule majadele liiga lähedale. Variandi nõrk koht on raba — liin peaks läbima Natura 2000 võrgustikku arvatud Marimetsa–Õmma hoiuala.

Keskkonnaamet ütleb maavalitsusele augusti keskel saadetud kirjas, et mõju raba elupaigatüübile ei ole kuigi suur, kui seda rabaosa ei kuivendata ja kui raba serva tuleb minimaalselt rajatisi. Üks võimalus raba kaitsta on ehitada külmunud pinnasele.

See on aga vaid esialgne hinnang, lõplik otsus kujuneb keskkonnamõju strateegilisel hindamisel, ütles keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit. See tähendab ristilastele umbes poole aasta pikkust teadmatust.

Kaabel ei tule kõne alla

Ristilastele meeldiks, kui Elering paneks selle ülikõrgepingeliini 2 km pikkusse maakaablisse, kuid Eleringi esindaja Priit Jürgenson kustutas selle lootuse. Eleringil ei ole vahet, kas tuleb variant A, B või C, aga maakaabel kohe kindlasti kõne alla ei tule.

Ristile maakaabli teemat tutvustama kutsutud Paul Taklaja elektroenergeetika instituudist tegi selgeks, et 170 km pikkuse liini maakaablisse panek tähendaks tohutuid kulutusi, peale selle on maa–aluse liini rikete kõrvaldamine nii spetsiifiline töö, et võib aega võtta isegi pool aastat. Nii kauaks tervet liini seisma jätta ei saa.

Veel halvem on, kui kombineerida õhuliin kaabliga, ütles Taklaja. Siis summeeruvad mõlema liini halvad küljed.

Taklaja sõnul ei ole Eestis 330 kV liini veel mitte kuskil maakaablisse pandud. Mujal maailmas on seda kasutatud suurlinnades, kus õhuliini rajamine võib osutuda kallimaks kui juhtmete maassepanek.

Eestis ainulaadne uuring

„Maanteeamet räägib teest, keskkonnaamet konnadest, aga kes inimesest hoolib?” küsis koosolekul Risti elanik Tea Koplik. Liinikoridori ühe variandi kohaselt jookseks kõrgepingeliin 80 m laiuse kaitsekoridoriga tema kodu juurest läbi.

Inimese kaitsmisel võib abi olla ristilaste protestikirjade peale tehtud uuringust, mis on Eestis ainulaadne. Nimelt uuris keskkonnapsühholoog Grete Arro, kuidas mõjub inimeste psühholoogiale üks suur tehnorajatis.

Varem on uuritud, kuidas mõjub psüühikale näiteks suure sadama müra või kaevandamise vibratsioon. Nüüd uuriti, kuidas Risti elanikud ennast tunneksid, kui variant A, B või C käiku läheb.

„Tõlkisime emotsioonid numbrite keelde,” ütles Arro.

Kuidas Arro inimesi ka ei küsitlenud, alati tuli välja, et neid häirib väga, kui liin peaks alevikku läbima. Ühtmoodi halvaks pidasid A– ja B–varianti nii eluga rahul kui ka rahulolematud, haritud ja vähem haritud, uuendusmeelsed ja konservatiivsed inimesed. Ainult C–varianti ei tajutud ohuna.

Uuring näitas, et alad, mida A– ja B–variant läbiks, on hea toimega avalik ruum, mille liinikoridor hävitaks. Selle tagajärg oleks mures, pinges ja halvas tujus inimesed.

„See on ristilastele mõnus ja turvaline kodupaik. Kui see on ohus, tuleks seda liini paigutamisel arvestada,” ütles Arro.

330 kV elektriliini teemaplaneeringu koordinaator Liis Moor Lääne maavalitsusest lubas oktoobri alguses ristilastele tutvustada planeeringu teist eskiisi.

„Mida me saame veel teha, et saaksime kogukonnale vastuvõetava variandi?”küsis ristilane Endel Jeeberg ja lisas: „Ega me ometi pea ennast protestiks põlema panema?”

Punane joon — õhuliini asukoha A–variant ehk praeguse 110 kV liini koridor
Kollane joon — variant B
Sinine joon — variant C, mis on Risti elanikele vastuvõetav, kuid läheb Natura–alale