Läänemaa omavalitsuste võimekus on veelgi vähenenud

Iga aasta oktoobris avaldatav kohalike omavalitsuste võimekuse edetabel on läänlaste poolelt nukravõitu ka tänavu — aastaga on kehvemale kohale langenud kõik omavalitsused peale Ridala, Martna ja Risti.

Rõõmustada ei saa aga ei Risti ega Martna üle. Esimene neist tõusis vaid ühe koha võrra ja on igal juhul 226 omavalitsusest koosneva edetabeli tagumises pooles.

Martna on kolmekohalisest tõusust hoolimata endiselt Läänemaa vähimvõimekas vald ja 207. kohaga edetabeli tagumises otsas.

Kui vaadata ainult omavalitsuse kui organisatsiooni võimekust, on Martna koguni üle–eelviimasel, 224. kohal.

Martna vallavanema Tiiu Aaviku hinnangul on võimekuse hindamise süsteem puudulik, võrreldakse võrreldamatut, tulemus ei kajasta tegelikkust.

Näiteks kaotas Martna punkte, sest vallas ei ole gümnaasiumi, ujulat ega haiglat. Et väikevallas ongi mõistlik otsus selliseid asutusi mitte pidada, ei arvestata, sõnas Aavik.

„Samal ajal on tabeli esikümne valdades lasteaiakohtade puudus ja meil ei ole, nemad selle eest punkte ei kaota ja meie plusse ei saa,” lisas ta.

Vald kaotas punkte ka näiteks selle pärast, et viimastel kohalikel valimistel hääletasid vaid pooled martnalased.

Aaviku hinnangul on aga hääletajate hulgast palju olulisem, et elanike heaolu näitajad on vallas paranenud — palgad tõusnud, töötus ja toimetulekutoetuse saajate arv vähenenud. Heaolu poolest oli Martna riigis 137. kohal.

Läänemaalt ainus, kes mingiski heas mõttes silma paistab, on Noarootsi vald. Noarootsi on alla 2000 elanikuga valdadest võimekuselt riigis viies.

Noarootsi kasvavat võimekust näitavad valla finantsolud (riigis 14.) ja elanike heaolu (riigis 11.).

Eesti omavalitsuste viimase nelja aasta finantsseisu edetabelis on Noarootsi seitsmes. Valla põhitegevuse tulude maht elaniku kohta on suur ja võlakoormus madal.

„Aastakümnete pikkune mõistlik investeerimine — elasime oma tuludest, ehitasime projektirahast ja laenasime ainult hädavajaliku tarvis,” põhjendas endine Noarootsi vallavolikogu liige ja endine vallavanem Ülo Kalm.

„Noarootsi on olnud õigel ajal õiges kohas — kohe kui mõni uus programm, uus algatus käivitus, olime kohal ja taotlesime raha,” lisas ta.

Viimase kaheksa aasta suurimate võimekuse edetabelis langejate seas on koguni kaks Läänemaa omavalitsust: Nõva on kukkunud 61 ja Ridala 50 kohta — peamiselt rahalise seisukorra halvenemise tõttu.

Eesti võimekaimad omavalitsused asuvad Tallinna piirkonnas, kümne võimekama hulka mahuvad ka Ülenurme vald, Tartu ja Kuressaare linn.

Väikseim võimekus on Kagu–Eesti omavalitsustel.

Edetabeli koostamisel vaadatakse 29 näitajat, nt kui palju on ülalpeetavaid, töötuid, toimetulekutoetuse saajaid, valimistel kandideerijaid ja osalejaid, põhivara, võlgu, tulusid, haridusasutusi, teenuseid, milline on rahva taastootmispotentsiaal, majanduse mitmekesisus, maa maksustamishind, töökohtade väärtus.

Omavalitsuste võimekuse edetabeli tellis siseministeerium ja koostas Geomedia. Edetabel koostati viiendat aastat, kuid andmed samade näitajate kohta on aastast 2005.

Läänemaa omavalitsuste koht üle–eestilises edetabelis ja punktisumma

Haapsalu
2012 29. 65
2011 24. 66,4

Hanila
2012 169. 44,4
2011 165. 43,3

Kullamaa
2012 183. 41,5
2011 157. 45,8

Lihula
2012 115 51,3
2011 89 59,9

Martna
2012 207. 36,1
2011 210. 32,9

Noarootsi
2012 61. 58,5
2011 47. 60

Nõva
2012 167. 44,4
2011 152. 46,4

Oru
2012 143. 47,7
2011 140. 47,5

Ridala
2012 125. 49,9
2011 130. 48,8

Risti
2012 161. 45,2
2011 162. 43,6

Taebla
2012 99. 53,0
2011 97. 53,3

Vormsi
2012 135. 49,0
2011 118. 51,1

Allikas: siseministeerium