Riigieksamite pingereas tõusid väikesed maagümnaasiumid

Riigieksamite Eesti pingereas tõusid tänavu Lihula ja Taebla gümnaasium, mis ministeeriumi kavandatava koolivõrgureformi järgi tuleks sulgeda.

Taebla gümnaasium on pingereas keskmise punktisummaga 67,10 Eestis 75. kohal 237 seas, võrreldes 2011. aastaga on kool tõusnud 101 kohta.

Eesti keele riigieksami tulemus tõusis Taeblas mullusega võrreldes 95 kohta. Tänavu ollakse keskmise 73,6 punktiga 17. kohal, mullu 112. kohal.

Läänemaa kõrgeim eesti keele riigieksami tulemus (96 punkti) tuli samuti Taebla koolist Kert Ojasoolt (õpetaja Tiina Mägi).

Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi ütles, et kool pole eksamitulemuste nimel ekstra pingutanud ega midagi teisiti teinud. Vastu võetakse konkursita kõik, lapsi valida väike maagümnaasium ei saa.

„Sportlikust huvist on edetabeleid huvitav uurida, aga oleme töötanud nagu ikka,” sõnas Mägi.

Ka ei pea Mägi kevadist lendu eriliseks: oli kõike, nõrgemaid ja tugevamaid.

Eesti keele riigieksamil 96 punkti saanud Kert Ojasoo kohta ütles Mägi, et noormehel on nuppu, aga pigem paistis ta silma reaalainetes ja läks edasi õppima informaatikat.

Lihula gümnaasium on aastaid koos Kullamaaga paiknenud riigieksamite pingerea lõpus, 200. koha lähedal. Tänavu ollakse keskmise punktisummaga 61,02 Eestis 149. kohal, võrreldes 2011. aastaga on kool pingereas tõusnud 68 kohta.

Lihula järjepidev töö

„Eks see ole järjepidev töö ja stabiliseerunud kaader. Hüplemist ei saa lubada. Nii me tasapisi aasta–aastalt tõuseme,” ütles Lihula gümnaasiumi õppealajuhataja Heli Raavel.

Ka Raaveli sõnul polnud lend eriline. „Lapsed on ikka needsamad. Õpetame kõiki, kes tahavad õppida,” sõnas ta.

Väga head olid Lihulas matemaatika riigieksami tulemused, aga et tegijaid oli vaid kolm, siis need üldstatistikas ei kajastu. Matemaatika riigieksami keskmine oli Lihulas 75 punkti, eraldi tulemused 71 punkti, 72 punkti ja 82 punkti (õpetaja Andres Arumäe).

Eesti keele parim tulemus oli Piret Rummi 92 punkti (õpetaja Heli Raavel).

Ülejäänud langesid

Kõik ülejäänud Läänemaa gümnaasiumid on pingereas langenud. Suurim oli langus Haapsalu gümnaasiumis, kus mullu oldi 20. kohal, tänavu ollakse 77. kohal (langus Eesti üldpingereas 57 kohta).

Tollase Haapsalu gümnaasiumi direktor Anne Mahoni ütles, et kuni riigieksameid on tehtud, oli tänavune lend vaieldamatult nõrgim.

„Minu isiklik arvamus on, et langus on märk ka sellest, et Läänemaale oleks vaja ühte gümnaasiumi, mitte igas vallas oma. Me peaksime oma jõud koondama,” sõnas Mahoni.

Noarootsi gümnaasium on pingereas langenud 47 kohta, Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 12 kohta, Kullamaa keskkool 9 kohta.

Jaanus Mägi sõnul näitavad riigieksamitulemused ilmekalt, et kuni jätkub õpilasi ja õpetajaid, saab head haridust siiski anda ka väikeses maagümnaasiumis.

„Valikuvõimalusi on vähem, aga peab neid siis nii palju olema, kui kujuneb terve mõttemaailm ja maailmatunnetus. Tohutu valikuvabadus iseenesest võib tekitada virvarri,” sõnas Jaanus Mägi.

Koht Eesti pingereas ja keskmine punktide arv
75. Taebla gümnaasium 67,10
77. Haapsalu gümnaasium 66,98
79. Noarootsi gümnaasium 66,79
88. Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 65,97
118. Haapsalu täiskasvanute gümnaasium 63,71
149. Lihula gümnaasium 61,02
206. Kullamaa keskkool 54,11

Eesti keele riigieksami koht Eesti pingereas ja keskmine punktide arv
17. Taebla gümnaasium 73,6
63. Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 64,3
79. Noarootsi gümnaasium 62,9
85. Haapsalu gümnaasium 62,4
97. Haapsalu täiskasvanute gümnaasium 60,6
101. Lihula gümnaasium 60,1
162. Kullamaa keskkool 50,7

Allikas: Postimees