Haapsalu liinibussid jäävad riigi toetusest hoopis ilma

* Majandusminister tõmbas tasuta bussisõidu plaanile kriipsu peale

Ühistranspordiseaduse eelnõu paneb maakonnalinna bussiliinide ülalpidamise täies mahus linnavalitsuse peale ja kui linn siis veel tahab, võib ta teha sõidu kõigile tasuta.

Sellise sisuga kirja saatis majandusminister Juhan Parts läinud nädala lõpus kõigile maavanemaile.

Parts juhib tähelepanu riigikogu menetluses olevale ühistranspordiseaduse eelnõule, mille kohaselt loobub riik maakonnakeskuste liinibusside doteerimisest. Eelnõu peaks jõustuma tuleval aastal.

Seni on linnaliine käsitatud avalike maakonnaliinidena, sest enamikus linnades sõidavad bussid linnapiirist välja. Haapsalus näiteks lõpeb üks liin Rohukülas, teine Herjavas.

Nende liinidega tegeleb maavalitsus, kes valib konkursi teel liinivedaja. Avalikke liine doteerib riik.

Lääne maavalitsus on sõlminud Haapsalu linnaliinide lepingu M.K Reis–X–iga.

Haapsalu peab leidma 170 000 eurot

Nüüd ütleb Parts, et ebavõrdsus tuleb kaotada. Eestis on linnu, nt Valga, Tartu ja Narva, kus linnaliinibussid sõidavadki ainult linna piires ja seal riik bussisõitu ei toeta.

Ühistranspordiseaduse eelnõu ütleb, et linnaliin võib teatud ulatuses kulgeda ka linnapiirist välja teise omavalitsusse, jäädes ikkagi linnaliiniks. Sellist liini riik ei finantseeri, sest omavalitsuse ülesanne on korraldada kohalikku elu ja selle hulgas ka ühistransporti.

Haapsalule ja mitmele teisele linnale, nt Kuressaare ja Põlva, tähendab see, et seaduse jõustudes tuleb linnal endal hakata linnaliine ülal pidama.

Haapsalule tähendaks uus kord praeguse liiniveolepingu põhjal ligi 170 000 euro suurust väljaminekut aastas praeguse 75 500 asemel.

Haapsalu peab maksma täies mahus linnaliinibusside eest pärast 2017. aastat, mil leping M.K. Reis X–iga lõpeb.

Tasuta bussisõidust ei maksa enam unistada

Samas kirjas hoiatab minister, et ministeerium ei aktsepteeri kokkuleppeid maavalitsuse ja omavalitsuse vahel, mis kehtestavad riigi doteeritud liinidel tasuta bussisõidu.

Minister lisab, et kui omavalitsus tahab, võib ta tasuta ühistransporti korraldada, aga ainult täielikult oma eelarvest, riik selleks raha ei anna.

See on ka vastus Haapsalu linna ja Ridala valla soovile kehtestada kolmel linnaliinil tasuta bussisõit. Linn ja vald olid valmis kompenseerima bussifirmale piletitulu. See tähendanuks Haapsalule ja Ridalale kahe peale umbes 53 300 euro suurust lisakulu. See lisanduks praegusele 75 500 eurole.

Juhan Parts kirjutab maavanemaile, et omavalitsused maksavad juba praegu liiga vähe õpilaste, pensionäride jts sõidusoodustuse kompensatsiooni. Kui omavalitsused toetaksid liinivedu rohkem, saaks pileti hinda alandada või vähemalt vältida hinnatõusu.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et enne valimisi nad tasuta bussisõiduga rohkem ei tegele.

„Juhan Partsi ajal Haapsallu tasuta sõitu ei tule, sest sõda majandusministeeriumiga käiks meile üle jõu,” kommenteeris linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid, nimetades Partsi suhtumiset arusaamatuks ja poliitiliselt väiklaseks. „Tasuta ühistranspordile tõmmatakse poliitiline sein ette.”

Maavanem Innar Mäesalu ütles, et ühistranspordiseaduse eelnõu on ministeeriumides kooskõlastusel. Maavalitsustele tutvustatakse eelnõu 7.–8. novembril.

Mis maksab linnaliinide ülalpidamine

Haapsalu linnaliinide kogumaht on 270 000 liinikilomeetrit.

Bussifirma saab avaliku liiniveolepingu alusel 222 100 eurot aastas, sh:
* toetus riigieelarvest 42% (93 200 eurot)
* omavalitsuse toetus 34% (75 500 eurot)
* piletitulu 24% (53 300 eurot)

Ühistransporti korraldavad ise linnavalitsused Pärnus, Tallinnas, Valgas, Tartus, Narvas ja Kohtla–Järvel. Teistes linnades korraldab avalikku liinivedu maavalitsus.

Piletihinnad linnaliinidel varieeruvad Eestis 0,45 eurost ühe euroni. Haapsalus on pilet 70 senti.

Kuupileti hinnad jäävad 7 ja 72 euro vahele. Haapsalus on kuupilet 16 eurot.

Allikas: Lääne maavalitsus