Raudtee taastamine on arengukavas sees
26.10.2013Kas uued moodsad reisirongid ükskord Haapsallu ja Rohukülla sõitma hakkavad, oleneb nüüd muu hulgas sellest, kuidas mujal Eestis reisirongiliikluse uuendused omaks võetakse. Foto: internet
Majandusministeeriumis viimast lihvi saavas transpordi arengukavas on Haapsalu raudtee taastamine ettevaatlikus sõnastuses siiski ära mainitud, aga täit kindlust see ei anna.
Majandusministrilt heakskiitvat allkirja ootava transpordi arengukava (TAK) viimane versioon lubab kaaluda rongiliikluse laiendamist uutel suundadel. Uute suundade näiteks tuuakse Riisipere–Haapsalu ja Valga–Koidula–Pihkva.
Seda kõike lubatakse kaaluda edaspidi, analüüsides seni tehtud investeeringute mõju reisirongiliiklusele, uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust ja mitmesuguseid investeerimisvõimalusi.
Maavanemana raudtee taastamise tasuvusuuringu algatanud riigikogu liige Neeme Suur ütles, et sõnastus on küll tingivas kõneviisis – kaalutakse edaspidi –, aga et raudtee on arengukavas sees, on ikkagi suur samm edasi.
“Seegi nõudis parajalt selgitustööd,” ütles Suur. “Raudtee taastamise tõenäosus suurenes, aga see pole veel kindlasti mitte sada protsenti kindel.”
TAKi kooskõlastamine on lõppenud. Kavva tehti üle 170 ettepaneku, nende seas on ka ettepanekuid Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee ehitamiseks (siseministeerium, Haapsalu linnavalitsus, linnade liit). Raudtee taastamist arutanud riigikogu majanduskomisjon sõnastas oma ettepaneku pisut konkreetsemalt: teha ettevalmistustööd.
Kui majandusminister on arengukavale alla kirjutanud, läheb eelnõu valitsusse. Majandusministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda lootis eile, et valitsus hakkab arengukava arutama tuleva neljapäeva istungil, aga täpsemalt selgub see uuel nädalal. Valitsusest liigub eelnõu edasi riigikogusse, kus see vastu võetakse.
Arengukava konkreetsed tegevused pannakse kirja rakenduskavas, mille majandusministeerium peab koostama kolme kuu jooksul pärast arenduskava vastuvõtmist riigikogus. Transpordi arengukava aastaiks 2014–2020 elluviimine maksab esialgsel hinnangul 3,3 miljardit eurot.
Peale Haapsalu raudtee nimetab arengukava eelnõu olulisemate investeeringutena Läänemaalt ka Sviibi sadamahoone ehitust ja Rohuküla 2. kaid.