Kerli Nilp: Haapsallased valisid rahulolu

Haapsalu linnakodanik on oma valikuis ülikonservatiivne, leiab Kerli Nilp. Aastast aastasse valitakse volikokku inimesi, kes on seal olnud väga kaua aega. Ka uues volikogus on vaid kolm uut liiget.

20. oktoobril näitas 5093 Haapsalu elanikku oma tahet ja valis maakonnakeskusele uue volikogu. 3776 inimest seda kahjuks ei teinud.

„Uus volikogu” on muidugi mõneti eksitav väljend — 21–liikmelisse kogusse valiti vaid kolm uut volinikku. Uute tulijatena asuvad volikogus linna heaks tööle esmakandideerija Merle Mäesalu (IRL, 390 häält), 2002. aastast alates kandideerinud Heikki Sool (KE, 36 häält) ja varem Noarootsi vallavanemana tuntud Ülo Kalm (RE, 57 häält).

Põnev on Haapsalu volikogu koosseisude muutumist võrrelda riigikogu omadega. Oleme harjunud mõttega, et riigikogusse saada on väga keeruline, ja meile on sellest loodud pilt, et riigikogu koosseis ei ole kuigi varmas vahetuma. Riigikogu viimastel valimistel valiti Toompeale 45 uut saadikut. 2003. aastal valitud saadikutega võrreldes on vahetunud 67% saadikuid.

Haapsalus on aga need näitajad palju konservatiivsemad. Uusi liikmeid on uues volikogus alla 20%. 2005. aasta volikogu koosseisuga võrreldes on uusi inimesi vaid alla poole (43%).

Iseenesest ei ole selles ju midagi halba, kui volikogus võtavad kohad sisse inimesed, kes on seal ka varem istunud. Nii algab ettevõtjal Kalju Aigrol Haapsalu linna volikogus 6. periood, mis tähendab, et Haapsalu kodanike huvide eest on ta volikogus seisnud juba viimased 17 aastat.

Valdo Maisalu volinikustaatus algas juba 20 aastat tagasi. Natalia Koropetsil on seljataga 14 aasta pikkune volikogukogemus. Sulev Saareväli, Raimond Lunev ja Lauri Luik on Haapsalu elanikelt mandaadi saanud viimased 11 aastat.

Kindlasti tasuvad märkimist ka Heinar Tuuberg (esimest korda volikogus 1999. aastast) ja Mati Seppi (esimest korda volikogus 1996). Seda pilti vaadates ei tohiks uuel volikogul kogemustest igatahes puudu tulla.

Mündil on aga ka teine külg. Selleks et Haapsalu ikka areneks ja elu edeneks, peab aasta(kümne)te pikkuse kogemuse kõrval piisama ka värskeid ideid ning tahet neid ellu viia. Volikogu uut koosseisu vaadates tundub, et just selle koha peal on tasakaal pisut paigast ära.

See ei ole etteheide valimas käinud inimestele, küll aga väike kivi nende 3776 inimese kapsaaeda, kes otsustasid oma valiku tegemata jätta. Tegemist on ju meie enda kodukohaga ja selline ükskõiksus teeb pisut kurvaks.

Nende haapsallaste arvamus, kes usuvad, et muudatusi ei ole vaja, jäi seekord linnas peale — iga kolmas elanik andis oma hääle juba ametisolevale volinikule. Iga teine linnaelanik ei läinud valima.

Sellega võib selgitada ka IRLi mõningast ebaedu Haapsalus. Usume ja ütlesime ka selgelt välja, et Haapsalu vajab uut hingamist ning kiiremat arengut. Nähtavasti olime veel liialt ambitsioonikad.

Millise suuna peaks linn neid arve vaadates järgmiseks neljaks aastaks võtma? Loodan siiralt, et värske volikogu ei lase ennast rahva rahulolust ja/või ükskõiksusest uinutada ning linna areng ei jää seisma, sest liigsest rahulolust seisakuni on vaid üks väike samm.

Haapsalus on veel väga palju teha, et muutuda edukaks väikelinnaks. Soovin uuele volikogule jõudu ja pealehakkamist meie kodulinna elu korraldamisel!


Kerli Nilp,
IRLi Läänemaa piirkonna esimees