Tagalahe seisukord on muutunud väga halvaks

Haapsalu Tagalahe seisukord on viimase paari aastaga muutunud halvast väga halvaks, selgus läinud aastal tehtud uuringust.

Lahesopi tervise halvenemist näitas mullu Haapsalu Tagalahest võetud keemiliste proovide võrdlemine 2010. aasta kinnitatud näitajatega.

„Tagalahes on suur sisekoormus. See tähendab, et sinna põhja on kogunenud muda, lämmastik ja fosfor,” kirjeldas keskkonnaameti veemajanduskoordinaator Marika Tamm Tagalahe seisundit.

Kui veekogusse satub liiga palju toitaineid, eelkõige fosforit ja lämmastikku, tõuseb veekogu toitelisus ehk toimub eutrofeerumine, mistõttu hakkavad taimed ja vetikad vohama, laht täitub setetega ja mudastub.

Nii keskkonnaameti Saare–Lääne–Hiiu osakonna juhataja Kaja Lotmani kui ka Tallinna tehnikaülikooli professori Arvo Iitali sõnul on Tagalahe seisundi halvenemine tingitud eelkõige selle vähesest sügavusest, jätkuvast maakerkest ja veemahu vähenemisest. Toitainete koormuse hüppelise suurenemise kohta andmed puuduvad.

Biopuhastit ohustab veenappus

Arvo Iital ütles, et 2009. aastal renoveeritud Haapsalu biopuhasti töötab korralikult. Puhasti puhul näeb ta peaprobleemi aga Haapsalu veetarbimise vähenemises. Kui lämmastiku kontsentratsioon reoveepuhastisse tulevas heitvees on vähese lahjenduse tõttu suur, siis on puhasti väljundis raske saavutada nõutavat lämmastikutaset,” selgitas ta.

Terviseameti koostatud Haapsalu suplusvee profiilis on nimetatud, et kuigi biopuhastite kaudu merre jõudev vesi on kontrollitud ja vastab normidele ning kunagised punktreostusallikad nagu näiteks Lääne Kalur on tegevuse lõpetanud, puudub ülevaade, millises seisus on merre jõudev Haapsalu ja Uuemõisa sajuvesi või jõgede kaudu lisanduv vesi.

Haapsalus kogutakse küll osa sajuvett kanalisatsiooni ja enne merre jõudmist see puhastatakse, kuid osa voolab vette ka otse.

Suurim Tagalahte veega varustav jõgi on Taebla jõgi. Arvo Iitali sõnul pole selle ääres küll ühtegi suurtootmist, kuid põllumajanduslikku tegevust kohtab jõe kallastel küll. „Üht–teist satub ikka vette,” ütles Iital.

Iitali sõnul on Taebla jõevee toitainesisaldust ja –koormust uuritud vaid üksikute projektide korral, kuid pidevat veekeemia seiret seal ei tehta.

Kinnikasvamine on looduslik protsess

Arvo Iitali sõnul on Tagalahe kinnikasvamine looduslik protsess, mida on võimatu takistada. Inimene saab seda vaid kiirendada või aeglustada.

Iitali hinnangul tuleks kõigepealt Tagalahte uurida ja seirata, millise koostisega vesi sinna näiteks Taebla jõe kaudu või sajuveena jõuab.

Iital lisas, et kuna kõige rohkem tekitavad biomassi roostikud, siis üks võimalusi oleks kinnikasvamist vähendada ja toitaineid lahest välja viia ka roolõikusega. Tagalahe viimase sopi, Saunja lahe puhul on tegemist looduskaitsealaga, kus roolõikuse korral tuleb arvestada sellest tulenevaid piiranguid. Veemajanduskoordinaator Marika Tamme sõnul pole Tagalahe seisundi parandamiseks lihtsaid lahendusi. Mõni aasta tagasi Väikese viigi puhul kasutatud varint, kus viik tühjaks pumbati ja puhastati, ei tule ilmselt projekti kalliduse tõttu kõne alla. Peale selle tuleb Tagalahe puhul arvestada mudamaardlate ja Silma looduskaitsealaga.

„Põhjamuda liigutamisega võib jälle fosfor eralduda ja see võib asja veel hullemaks teha,” ütles Kaja Lotman.

Marika Tamme sõnul peaksid eksperdid nüüd varasemad andmed ja uuringute tulemused üle vaatama ning välja pakkuma alternatiivid koos maksumusega.

Haapsalu Tagalaht on Eesti rannikumere lahtedest kõige hullemas seisus. Läänemaal kummitavad Tagalahega sarnased probleemid ka Vööla merd.

Haapsalu Tagalaht

Haapsalu Tagalaht on poolsuletud madalaveeline mereosa.

Tagalahes ning sellega seotud Tahu ja Saunja lahes on veesügavus 0,5–1,5 meetrit.

Piirkond jääb maismaalt tulevate toitainete akumuleerumise mõjupiirkonda ja on aldis eutrofeerumisele.

Lahe tagumises osas on täheldatud nii talvist kui ka suvist hapnikupuudust.

Tagalahes, Saunja lahe suudmes ja Sutlepa meres on ravimuda leiukohad.

Kaldad on roostunud, roostike pindala on hinnangute kohaselt 1400 ha.

Tagalahte suubuvad Taebla jõgi ja Randsalu oja.

Allikas: Terviseamet. Paralepa suplusvee profiil