Juhtkiri: Prügi tekib

Arusaadav, et aastaid või aastakümneid ühe korraldusega harjunud inimeses tekitab trotsi uus korraldus, mis pealekauba kohustab igas kuus raha välja käima. Aru tuleks saada aga ka sellest, et muutused on loomulik osa elust. Nii käivitus Martna vallas septembrist kohustuslik korraldatud jäätmevedu, millega on suurem osa Eestist juba 2004. aastast harjuda saanud.

Et oleks muutusega kergem kohaneda, on vald välja pakkunud mõistliku lahenduse: kõige odavama äraveo saab 80 sendi eest kuus, prügiveolepingu võib sõlmida mitme pere peale. Murelike pensionäride vastuväide: asi on põhimõttes, et kui prügi ei teki, ei tohiks ka raha nõuda.

Et prügi üldse, isegi natuke ei teki, on raske uskuda. See tähendaks, et taaskasutust ei leia mitte ainult iga leivakott, vaid ka iga leivakoti sulgur, vanad saapad, peeglikillud, moosipurgi plekk–kaas. „Ahju ei lähe, ära ei mädane, mingi aja jooksul äkki roostetab ära,” ütles vallavanem Tiiu Aavik tabavalt. Mõnikümmend senti hoitud keskkonna eest ei tohiks kellegi konti murda. Aaviku sõnul on mitu esimest korda elus prügiveoteenusega liitunud inimest andnud vallale tegelikult positiivset  tagasisidet — vähese raha eest muretu elu, ei pea peitma ega matma.

Kui Martnas elab tõepoolest inimesi, kellel prügi üldse ei teki, võiksid need inimesed Lääne Elu endale külla kutsuda — saaks põneva ja toreda reportaaži.