Martnalased harjuvad kohustusliku jäätmeveolepinguga
07.12.2013Septembrist kehtib Martna vallas esimest korda korraldatud kohustuslik jäätmevedu, mis on välja vihastanud hulga kohalikke inimesi.
Kui üle 1500 elanikuga omavalitsustes on korraldatud jäätmevedu Eestis kohustuslik, siis alla 1500 elanikuga vald nagu Martna võib, aga ei pea prügivedu korraldama.
Kui korraldatud jäätmevedu ei ole, vastutab iga elanik oma prügi käitlemise eest ise. Sel juhul aga puuduvad omavalitsusel hoovad kohustada või kontrollida, kas inimesed ikka annavad oma jäätmed seadusekohaselt ära.
1. septembrist kehtibki Martna vallas korraldatud jäätmevedu, mida teostab Eesti Keskkonnateenused AS.
„Oleme osalenud korraldatud jäätmeveo ühishankes varemgi, kuid see on kahel korral nurjunud. Seekord oli ühishange edukas,” selgitas Martna vallavanem Tiiu Aavik.
Aaviku sõnul läks jäätmevedu vallas tänu hankele odavamaks.
Väikseima, 80–liitrise konteineri ühe tühjenduse hind on nüüd 2,52 eurot, varem oli see 7,34 eurot. Kui tellida kõige harvem jäätmevedu, kord 12 nädala tagant, siis tuleb maksta 84 senti kuus, tõi Aavik näite.
Ta lisas, et kui inimesel ei ole isiklikku konteinerit, lisandub prügiveohinnale selle rent. Näiteks 80–liitrise konteineri puhul 1,73 eurot kuus.
Valla pensionärid on aga sellest hoolimata rahulolematud.
Pensionärid kinnitavad, et neil jäätmeid ei teki
Prügivedaja saatis uue, kohustusliku jäätmeveolepingu ligi 530 inimesele. Jäätmeveost vabastuse avaldusi esitati Aaviku sõnul üle 200, vabastuse on saanud umbes 170 isikut.
„Meie valla territooriumil on väga palju suvilaid, mida kasutatakse lühiajaliselt või mis seisavad päris tühjalt. Samuti on sõlmitud palju ühiskonteineri kasutamise kokkuleppeid,” selgitas Aavik vabastuste rohkust.
Üks, kes Martna vallavalitsuselt jäätmelepinguvabastust taotles, aga sai äraütleva vastuse, oli pensionär Artur Nitov.
„Mul ei ole jäätmeid. Toidujäägid lähevad loomadele. Paberit isegi ei jätku, sest jõuan tellida ainult ühte ajalehte. Tunnen ennast vallavalitsuse poolt ahistatuna,” ütles ta.
Martna elaniku Lii Tee sõnul on sellesarnane mure mitmel pensionäril. „Tean kolme–nelja sellist inimest. Pöördusid vallavalitsusse, aga vabastust ei saanud,” ütles ta.
„Üks naine ütles, et tal, üksikul inimesel, kulub üks leib nädalas ja sellest järele jääva kilekoti sisse pakib ta õunad ja paneb lapsele linna kaasa,” tõi Tee näite.
„Üks mees vandus, et kurat, kas nüüd peab hakkama prügi ostma, et oleks, mida konteinerisse panna,” lisas Tee.
Väheste jäätmetega naabrid saavad ühineda
Vabastust ei saa ja korraldatud jäätmeveolepingu peavad sõlmima need taotlejad, kes elavad või tegutsevad aasta ringi kohapeal.
„Kui tõesti tekib väga vähe jäätmeid, on vallavalitsusel ettepanek sõlmida naabrite vahel ühiskonteineri kasutamise kokkulepe, mis tähendaks, et mitu peret saab oma jäätmeid panna ühisesse konteinerisse ja kannavad ühiselt ka jäätmeveo kulud,” soovitas Aavik.
„Niisuguseid kokkuleppeid on vallas sõlmitud üsna palju ja see rahuldab kõikide osapoolte huve, vähendab veelgi jäätmeveo hinda ühe isiku kohta ning on kooskõlas seadusega,” lisas vallavanem.
Pensionäre aga see võimalus ei rahulda, sest küsimus on nende hinnangul põhimõttes.
Samal teemal
Keda võib jäätmeveost vabastada?
Korraldatud jäätmeveo tingimustes loetakse veopiirkonnas elav või tegutsev isik korraldatud jäätmeveoga liitunuks sellest hoolimata, kas ta on sõlminud jäätmeveolepingu või ei ole ta seda teinud.
Jäätmeveoga liitumisest vabastamine on äärmuslik erand. Vallavalitsusel on õigus korraldatud jäätmeveoga liitumisest tähtajaliselt vabastada isikud, kes ei ela või ei tegutse kinnistul, isikud, kes on sõlminud jäätmekonteineri ühiskasutamise kokkuleppe, ja isikud, kelle kinnistu piir asub kaugemal kui 500 meetrit omavalitsuse või riigi hooldatavast teest või kelle õuealale on jäätmeveoautoga ligipääs raske või puudub.
Vabastus antakse isiku avalduse alusel, milles ta peab nimetama asjaolud, mis võimaldavad vallavalitsusel vabastust anda. Kui selgub, et esitatud andmed on ebaõiged, võib vallavalitsus vabastamise otsuse tühistada.
Tiiu Aavik
