Kuula artiklit, 3 minutit ja 46 sekundit
0:00 / 3:46

Ühisgümnaasium sai 37 000 eurot maksva laevalgusti

18.01.2014
Kuula artiklit, 3 minutit ja 46 sekundit
0:00 / 3:46
Läänemaa ühisgümnaasiumi fuajeed ehib kunstiteos, moodne valgusti, mille autor on skulptor Edith Karlson. Foto: 2× Arvo Tarmula

Läänemaa esimese protsendiseaduse alusel korraldatud kunstihanke võitis skulptor Edith Karlsoni töö „Lennula”, mis ehib ühisgümnaasiumi fuajee lage.

Karlsoni „Lennula” koosneb trossidega ühendatud 52 alumiiniumlinnust, millest osal on pea asendatud elektripirniga. Kooli välisuksest sisse astudes ei oskaks oodata sellist valgustit. See on üllatav, sest pigem võiks kaunilt renoveeritud hoone fuajees seista traditsiooniline büst või hiigelmaal.

Kunstihanke maksumus oli ligi 37 000 eurot. Haapsalu muinsuskaitsespetsialist Tõnis Padu on varem öelnud, et nii suure summa eest pole Haapsalus ilmselt kunagi varem kunsti tellitud. Protsendiseadus kohustab riiki kulutama kindla summa ehituse või renoveerimise maksumusest kunstiostule. Karlsoni valgusti sai kooli lakke talvevaheajal.

Hanke võitnud Edith Karlsoni esindaja Temnikova&Kasela Galerii OÜ omaniku Olga Temnikova sõnul oli lähteülesanne üsna konkreetne, sest gümnaasiumi soovil pidi taies haakuma kooli logo, paberist volditud linnuga. „Kurg ja origami, asukoht ja teose potentsiaalne publik —see kõik läks kunstniku loomingulisest läätsest läbi,” ütles Temnikova.

Kuna koolimaja on klassikalise arhitektuuriga, on Temnikova sõnul teose loomisel arvestatud klassikalisi proportsioone, kuid tegemist on ikkagi moodsa kunstiga.

„Flirdib klassikaliste proportsioonidega, dialoogis interjööriga, lisab sinna aga särtsu, dünaamikat ja mängulisust,” hindas ta tulemust.

Kunstihanke võitjaga sõlmiti leping augustis ja Temnikova sõnul on pärast seda käinud intensiivne töö. Kunstnik voltis igast linnust kõigepealt lainepapist kujutise, võttis sellest vormi ja valas alumiiniumisse.

„Iga lind on unikaalne,” toonitas kunstniku esindaja.

Temnikova lisas, et nad tahaks koos kunstnikuga õpetajatele ja gümnasistidele ning nende vanematele teose sündi lähemalt tutvustada.

„Inimesed ei tea, kuidas skulptuur sünnib, ja lastele on huvitav teada, kuidas seda tehakse,” ütles galerist.

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) kuulutas nelja riigigümnaasiumi kunstihanke ideekonkursi välja mullu märtsis. Läänemaa ühisgümnaasiumi ideekonkursile esitati seitse pakkumust, millest kvalifitseerus kuus.

Võitja valis välja žürii, kuhu koolidirektori Leidi Schmidti ja hoone arhitekti kõrval kuulusid nelja kunstiga seotud loomeliidu ja RKASi esindajad. Läänemaa ühisgümnaasiumi kunstihanke võitnud Temnikova&Kasela Galerii võitis ka Viljandi riigigümnaasiumi kunstihanke. Viljandi ostab kunstnik Merike Estna loomingut.

RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles, et riigigümnaasiumide kunstihanke ideekonkurss oli „esimene pääsuke”, sest hanke aluseks olnud kunstiteoste tellimise seadus on kehtinud vaid mõned aastad ning selle aja jooksul on valminud üksikud hooned, mille juures tuleb kunstiteoste tellimise seadust rakendada.

Idnurme hinnangul sujus hange kõigi nelja riigigümnaasiumi puhul ja pakkujaid oli küllalt. Ta möönis aga, et kuna riigi kunstihanked on uudne teema, pole see ka kunstnikkonnale veel kuigi harjumuspärane.

„Neil, kes pole varem osalenud, võttis aega süsteemiga tutvumine, aga olime neile nõu ja jõuga igati abiks,” kinnitas Idnurm.

Kunstiteoste tellimise seadus ehk nn protsendiseadus jõustus 2011. aastal. Seadus näeb ette, et enam kui 750 000 eurot maksvate avalike hoonete puhul tuleb ehitushinnast vähemalt ühe protsendi eest soetada kunstiteoseid.

Edith Karlson vormis volditud paberlinnu eeskujul alumiiniumist tiivulised, millest mõned toimivad lambina: