Ühisgümnaasiumi lühtrihankes maksis kunstnike sõna
21.01.2014* Haapsalu kunstnik kiidab skulptor Edith Karlsoni tööd „Lennula”
Läänemaa ühisgümnaasiumi kunstihanke komisjonis oli otsuse langetamisel suurim kaal kunstnikkonna esindajate arvamusel.
Gümnaasiumi kunstihanke võidutöö — jaanuari alguses kooli fuajeesse paigaldatud Edith Karlsoni töö „Lennula” — on tekitanud vastakaid arvamusi nii tava– kui ka kunstiinimeste hulgas.
Kuue ideekavandi hulgast võitja valinud seitsmeliikmelisse komisjoni kuulusid kooli direktor Leidi Schmidt, aga ka Jaan Elken kunstnike liidust. Komisjonis olidki enamasti kunstnikud.
Gümnaasiumihoone restaureerimisprojekti autor Katrin Tomberg–Tohter ütles, et suuri vaidlusi komisjonis parima valimisel ei olnud, kuid määravaks sai loomeliitude esindajate arvamus.
Tomberg–Tohter, kes pole võidutöö lõpptulemust gümnaasiumi fuajees veel näinud, tõdes, et otsuse langetamisel mängib rolli ka ideekavandi esitus. „Graafiliselt oli ta selline õrnake,” selgitas arhitekt.
Ta lisas, et ka sümbolina tundus „Lennula” gümnaasiumile sobivat, sest on ühelt poolt seotud kooli logoga, teisalt aga kandis mõtet lastest kui linnuparvest.
Arhitekt tunnistas, et talle isiklikult meeldis rohkem üks teine, interaktiivne lahendus, kuid selle esitlus jäi lahjaks.
Noor Haapsalu kunstnik Elis Saareväli leidis, et Läänemaa inimesed pole harjunud moodsat kunsti nägema ega oska seda mõista.
„Mulle meeldib, väga võluv,” ütles ta ühisgümnaasiumi uksest sisse astudes, kui Lääne Elu ettepanekul eile esimest korda „Lennulat” vaatamas käis.
Saarevälja sõnul jätavad metall ja juhtmed peene ja õrna mulje. „Need punased juhtmed on leidlik ja hea idee, annab värvi,” selgitas ta.
Kunstiteose ümber puhkenud diskussiooni peab Saareväli heaks.
„Et vastu seistakse, näitab, et paistab silma ja inimestel on, millest rääkida,” ütles kunstnik.
„Mida rohkem on professionaalse kunsti projekte, seda rohkem inimesed harjuvad,” lisas Saareväli.
Tema sõnul pole Haapsalus moodsat kunsti peale linnagalerii eriti kusagil näha. „Kaasaegset kunsti eriti pole, ongi ainult maastiku– ja meremaalid,” rääkis noor kunstnik.
Haapsalu kolledži käsitöö– ja disainieriala õppejõu Arvo Pärensoni arvamus Elis Saarevälja omaga ei ühti.
Pärensoni sõnul on ta Edith Karlsoni loominguga tuttav ja tema arvates pole „Lennula” neist sugugi kõige säravam teos.
Oma silmaga pole õppejõud veel „Lennulat” näinud, kuid fotode põhjal oli tema hinnang negatiivne.
„Mulle see asi ei meeldi. Jätab robustse mulje,” oli ta otsekohene.
Disainiõppejõudu häiris kõige enam kunstiteose konstruktsioonilahendus ehk see, kuidas linnud on lakke riputatud.
„Kenasti viimistletud ruumis on see robustne ja triviaalne konstruktsioon,” selgitas Pärenson.
Samuti leidis ta, et seda laadi kunstiteosele on ruum, kuhu see on paigutatud, liiga madal.
Arvo Pärensoni hinnangul kipubki seda laadi konkursside probleem olema, et hinnatakse kunstiteost, mitte selle sobivust ümbruskonda. „Teos ise ei pruugi üldse halb olla,” lisas ta.
„Protsendiseadusega tahetakse toetada Eesti kunsti, aga see peaks olema mõtestatud tegevus, kus tellija saab kaasa rääkida,” ütles Pärenson.
Tema sõnul oleks tulemus õnnestunum, kui tellija saaks ette öelda, mida soovitakse — on see maal, valgusti või midagi muud.
Kunstihanke komisjoni liikmed:
Leidi Schmidt — Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor
Katrin Tomberg–Tohter — restaureerimisprojekti autor
Taavi Aare — Riigi Kinnisvara AS
Pille Lausmäe — sisearhitektide liit
Hugo Mitt — disainerite liit, Jaan Elken — kunstnike liit
Mati Veeremets — kujundusgraafikute liit