Statistika: Läänemaa lapsed olid vaesemate hulgas

Piirid: maa-amet. Kaart ja andmed: statistikaamet

Sotsiaaluuringu ning rahva ja eluruumide loenduse andmeid kombineerides selgub, et 2011. aastal elas Eestis alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,5 protsenti ning maakondade võrdluses oli laste suhtelise vaesuse määr kõrgeim Ida-Viru maakonnas, kus see ulatus 29,2 protsendini. Läänemaal on Eesti keskmisest pisut rohkem suhtelises vaesuses elavaid lapsi (17,7), teistest maakonna omavalitsustest veel halvemad on Virtsu, Hanila ja Martna statistilised näitajad.

Statistikaameti analüütik Tiiu-Liisa Laes kirjutab statistikablogis, et laste suhtelise vaesuse määr oli 2012. aastal madalaim Harju maakonnas (12,7%). Eesti keskmisest madalam on laste vaesus peale Harjumaa veel Tartu maakonnas ja Saare maakonnas ehk vastavalt 14,7 ja 15,4%, ülejäänud maakondades on laste vaesuse määr keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa järel on laste suhtelise vaesuse määr kõrge Valga maakonnas ning kolmandal kohal on Põlva maakonna lapsed vastavalt 26,5 ja 25,1 protsendiga.

“Kokkuvõttes võib öelda, et üldjuhul on kõige madalam laste vaesuse määr enamikus Harjumaa piirkondades, kõige suuremaks probleemiks on aga laste vaesus omavalitsustes, mis asuvad piiriäärsetel aladel Kirde- ja Lõuna-Eestis ning Vasalemma vallas Harjumaal. Laste vaesusrisk sõltub suures osas nende vanemate toimetulekust ja seega elavad suuremas vaesuses selliste piirkondade lapsed, kus on suurem töötus, rohkem mitte-eestlasi, kelle eesti keele oskus on halvem ja sissetulekud madalamad või suurem maaelanike ning naturaalmajanduse osatähtsus,” märkis analüütik Tiiu-Liisa Laes.