Merle Mäesalu: Linna juhtimine vajab muudatust

Haapsalu linnavolikogu liige Merle Mäesalu (IRL) kirjutab, et juhtimine ei tohi olla inimlik eksitus. Praegu ajab aga linnavalitsuse töös üks viga teist taga.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles nimetas volikogu komisjonidesse vabatahtlikult panustajaid kahemõtteliselt „spetsialistideks” (Lääne Elu, 25. jaanuar 2014). Samuti on linnaisad püüdnud enda pakutud võimalust lämmatada väitega, et linnavalitsuses töötavadki kõige pädevamad ja kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistid. See kõlab loona, kus üks käsi ei tea, mida teine teeb.

Opositsiooni algatus ja soov — juhime linna avatult ja läbipaistvalt — lähtub demokraatia põhimõtteist. Küsimus ei ole mitte ametnike pädevuses kahtlemises, vaid eesmärgis, et vastu võetud otsused oleksid õiged ja õiglased.

Viimasel linnavolikogu istungil selgus, et eelnõust „Haapsalu munitsipaalharidusasutuste personali palgakorraldus” olid välja jäänud koolide õppealajuhatajad. Justkui need ametikohad kaoksid. Volikogu istungil selgus, et inimlik eksitus. Tundus, et just selle puuduse tõttu oli linnavalitsus sunnitud eelnõu tagasi võtma.

Samal ajal on eelnõus seisukohti, mis on palju üldisemat laadi ja mis põhimõtteliselt riivavad õiglustunnet. Millega põhjendada linnakoolide toitlustaja töö tasustamist võrdselt koolidirektorite tööga?

Linnavalitsuse eelnõu järgi hakkaks toitlustusjuht saama 1332 eurot kuus (23. aste). Sama palju on ette nähtud täiskasvanute gümnaasiumi direktorile ja pisut rohkem Haapsalu linna algkooli ning Nikolai kooli direktorile (24. palgaaste — 1431 eurot). Volikogu liikmed ei saanud sellele küsimusele piisavalt põhjendatud vastust.

Veel ilmnes, et Haapsalu põhikooli kokk hakkaks saama töötasu kõrgema palgaastme järgi kui logopeed või eripedagoog (vastavalt 14. ja 13. palgaaste). Selline jaotus — kokk on tõstetud kõrgemale palgaastmele kui eriharidusega pedagoog — näib ja on ebaõiglane. Samuti annab selline suhtumine signaali, et kõrgemat haridust nõudvad töökohad on vähem väärtuslikud. Logopeedi ja eripedagoogi haridus eeldab vähemalt magistrikraadi, koka oma mitte.

Volikogu ette toodud palgakorraldus võis olla ajendatud küll heast tahtest muuta kokkade töötasu konkurentsivõimelisemaks, kuid paraku oli jäetud analüüsimata selle otsuse mõju teistele ametikohtadele.

Opositsioonil ei ole kunagi liiga palju infot linnavalitsuse plaanide ja otsuste kohta.

Viimasel volikogu istungil vastas abilinnapea Peeter Vikman arupärimisele Posti tänava kõnniteede hoolduse kohta. Selgus, et 2011. a korraldatud Haapsalu linna tänavate kõnniteede hooldustööde hankedokumentidest olid välja jäänud Posti tänava kõnniteed. Abilinnapea tunnistas, et tegu oli inimliku eksitusega.

Selle hankega tellitakse kõnniteede hooldustöid kuni 2014. a lõpuni. Posti tänava kõnniteed moodustavad samaväärse hooldustasemega kõnniteedest tervelt 24%.

Linna peatänava kõnniteid õnneks siiski hooldatakse — lepingu lisa alusel. Jääb vaid küsimus, kui palju läheb see eksitus maksma linna maksumaksjale.

Kolm kuud linnavolikogus kinnitab endiselt vajadust muuta linna juhtimist. Üleolevus, subjektiivsus, kiirustamine, pinnapealsus — need on mõned märksõnad, mis kerkivad esile, nähes, kuidas valitsemine toimub. Juhtide suurem avatus, korrektsus (ka härrasmehelikkus) ja empaatiavõime peegeldub vastu kogu organisatsioonis. Õppida pole kunagi hilja.


Merle Mäesalu,
Haapsalu linnavolikogu liige (IRL)