Toomas Vallimäe: Ridala eelistab linnast lahus olla

Hea tava on, et naaberomavalitsuste liikmed ei sekku teise volikogu töökorraldusse. Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid tegi seda koguni ajalehe kaudu!

Ridala vallavolikogu VII koosseisu esimese istungi järel palusin igal volikogu liikmel kirjutada, millise komisjoni töös soovitakse osaleda. Keskerakonna saadikud ei kirjutanud ühtegi soovi ja vaid üks Reformierakonna saadik avaldas soovi osaleda komisjoni töös. Valimisliit „Ühtne Ridala” võttis vastutuse valla juhtimisel.
Oleme arvestanud, et komisjonid peavad olema töövõimelised ja säilitama töörahu. Samuti oleme kaasanud mittevalituks osutunud kandidaatide ning spetsialistide soovid.

Enne kolmandat istungit laekusid kirjalikud soovid veel mõnelt opositsiooni liikmelt komisjonide töös osalemiseks. Komisjonide esimehed kutsuvad liikmeid osalema eelkõige valdkonna tundmist ja koostöövõimet arvestades. Samuti on näiteks arengukomisjoni kaasatud huvilisi, kellel on soovi kaasa mõelda ja rääkida. Siinjuures ei ole oluline, millises nimekirjas keegi kandideeris.

Kohalikud volikogud moodustuvad elanike eelistustest valimispäeval, kus saadud tulemus oleneb saadikute seni tehtud tööst ning tulevikuvisioonist. Volikogu hakkab nelja aasta jooksul ellu viima valla arengukava. Volikogu istungid on kõigile huvilistele avatud, kus võib jälgida rahvasaadikute tegevust ja otsuseid.

Kõik dokumendid on kättesaadavad omavalitsuse kodulehel ridala.ee ning postkastidesse tuleb valla oma leht „Rotala”, milles on infot nii vallavalitsuse kui ka volikogu töö kohta, samuti muud koduvalla teavet.

Ridala vallavolikogu on teinud ja kindlasti teeb edaspidigi väljasõiduistungeid külade seltsimajades. Veelgi olulisem, kui arvutiekraanilt jälgida istungit, on isiklik suhe ja kontakt inimestega. Suur osa istungi tööst tehakse juba varem komisjonides, samuti valmistab vallavalitsuse koosseis ette eelnõusid. Suurem osa tegelikust volikogu tööst jääb vaid istungit internetis jälgivale kodanikule, kes ei ole eeltöö protsessis osalenud, kaugeks. Ka pole paljudel vallaelanikel arvutit ega internetiühendust.

Ridala vallavolikogu eelmine koosseis tegi Haapsalu linnale ettepaneku ühinemisläbirääkimisteks. Olen ka isiklikes vestlustes linnajuhtidega teemat puudutanud. Aktiivselt olen seda küsimust arutanud oma valijatega. Meie arengukava näeb ette Uuemõisa põhikooli loomist, mis ei ole meelepärane Keskerakonnale.

Samuti tegeleme Ridala spordihalli juurdeehituse küsimustega. Ridala elanike seisukohalt on kindlasti eelistatum olla edaspidigi linnast lahus. Paratamatult oleks siis tõmbekeskus Haapsalu koos Uuemõisa ja Paralepaga ning ääremaastumise oht arvatavasti väiksem.

„Ühtne Ridala” teeb tööd selle nimel, et kohalikel elanikel oleks vajalikud teenused paremini kättesaadavad.

Haapsalu linnaga on meil palju ühiseid huvisid. Et piirkonda inimesi tuua (või hoida neid siit ära kolimast), on vaja luua töökohti. Omavalitsuste ühinemine ei loo materiaalset lisaväärtust! Arvestada tuleb piirkonna eripärasid. Haapsalu on ajalooliselt kuurortlinn ning selleks ta ka jääb. Tööstuspiirkond on Uuemõisas, samuti Paralepas endise sõjaväe territooriumil loodav tööstuspark.

Tulumaks laekub elukohajärgsele omavalitsusele, seega oleks toimiv tööstusala kasulik Haapsalule, Ridalale ja kogu Läänemaale. Haapsalu ja Ridala üks kokkupuuteosi on koolivõrgustik.

Lastevanemail on õigus valida, millisesse kooli või lasteaeda oma laps saata. Kogu piirkonna areng peab olema ühtlane, et ka lapsed saaksid Uuemõisas lasteaias ja koolis käia. Loomulikult seisavad ka Haapsalu volinikud oma inimeste eest, kuid Ridala volikogu ei anna juhiseid, kuidas peab toimima. Meil on kokkupuutekohti, kus asju arutada, näiteks Läänemaa Omavalitsuste Liit.

Toomas Vallimäe, Ridala vallavolikogu esimees

Loe ka Lääne Elu 21.01.14, Jaanus Karilaid „Rohkem avatust Haapsalu ja Ridala volikokku”