Siilats sulgeb suveks Suur-Holmi sadama

Veskiviigi sadamast lasti eile vette mootoriga liikuv pontoonalus, mille abil hakatakse mudast välja tõstma naabersadama kai betoonist ankruid. Foto: Helen ViispertEelmisel sügisel lasi veeteede amet osaliselt lammutada Suur Holmi sadama ujuvkai.

„Suur Holmi sadam jääb sel hooajal laevaliiklusele suletuks,” teatas Viktor Siilatsile kuuluv Info Ettevõtete Grupp oma pressiteates.

Pressiteates on kirjas, et veeteede amet ja töid teostanud ettevõte ei koostanud ehitusseaduses nõutavat lammutusprojekti ega taotlenud ka ehitus(lammutus)luba.

Lammutatud kai osad ladustati allesjäänud ujuvkai külge, muutes ta raskemaks ja seega looduse poolt haavatavamaks. Selle tulemusel nõrgenes kogu kaikompleksi konstruktsioon sedavõrd, et 70 meetri pikkune betoonist ujuvkai nihkus koos põhjaraskustega Suur Holmi sadama akvatooriumi keskele, muutes kogu sadama, sh ka sadama püsikai kasutuskõlbmatuks.

„See on otsekui õhus rippuv rõdu, mille ühendus majaga läbi saetakse ja mis allakukkununa peasissepääsu sulgeb,” kirjeldab olukorda sadama omanik Viktor Siilats.

Pressiteates kirjutatakse, et veeteede ameti sooviks oli tekitada jõuga vähemalt 20 meetri laiune läbipääs Veskiviigi sadamasse.

Suur Holmi sadamast hiljem loodud Veskiviigi sadam ignoreerib Siilatsi väitel järjepidevalt sadamapidaja kohustusi, pole endale rajanud nõuetekohast sissesõiduteed ega hankinud oma kaidele kasutusluba. 8 meetri laiune läbipääs neile oli rajatud Suur Holmi sadama poolt.

Veeteede ametile soodne kohtuotsus sätestas, et ehkki 20 meetri laiuse veetee nõuet ei eksisteeri ei Euroopa Liidu, Eesti ega ühegi teise riigi seadustes, pole sellegipoolest tegu olukorraga mille poole ei tasuks püüelda.

Haapsalu linnavalitsus ja tehnilise järelvalve amet on väidetavalt keeldunud ehitusjärelvalvest veeteede ameti poolt teostatava ehitus(lammutus)tegevuse üle.

Suur Holmi sadam jääb sel hooajal laevaliiklusele suletuks.