Laine Randjärv: kevad tõi taas pensionitõusu

Heade ja vajalike asjadega kiputakse kiiresti harjuma ning neid hakatakse võtma enesestmõistetavana. Me ei mõtle igal hommikul sellele, et Eesti on vaba ja me oleme NATO liikmed, ei meenuta autoga sõites, et Euroopa Liidu maksumaksjate raha eest on põhimaanteed korda tehtud, ja laseme kõrvust mööda uudise, et suvel tuleb jälle laulupidu. Need asjad on loomulikud, kirjutab europarlamenti kandideeriv riigikogu aseesimees Laine Randjärv.

Laine Randjärv. Foto: RiigikoguSama iseenesestmõistetav on, et igal kevadel vaadatakse vastavalt majanduse olukorrale, pensioniindeksile ja riigikassa laekumistele üle pensionide suurus. Enamasti tähendab see pensionitõusu ja isegi aastatel, kui Eesti oli majandussurutises ning kõikjal kärbiti, suutis valitsus hoiduda pensionide vähendamisest.

Nüüdseks on riik kriisist väljas. Oleme rahandust juhtinud tasakaalukalt, riigil pole suuri võlgu, mille teenindamiseks paljudes Euroopa riikides kulub väga palju raha. Meie saame ise otsustada, kuidas eelarveraha kulutada, intressimakseteks raha ei kulu. Seetõttu pole üllatav, et kui 1. aprilliks arvutati uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, suurenevad pensionid keskmiselt 20 euro võrra kuus. See teeb keskmiseks pensionitõusuks 5,8%.

Käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 144 eurot kuus. Lisaks sellele on pensionäridel õigus 210 eurole maksuvabale pensionile kuus. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 354 eurot kuus, mis teeb 4248 eurot aastas. Keskmine pension on endiselt tulumaksuvaba.

2015. aastal aastal tõusevad pensionid prognoosi kohaselt üle 6%, mis tähendab absoluutnumbris umbes 23 eurot kuus rohkem. Valitsuskoalitsiooni eesmärk on jätta keskmine vanaduspension edaspidigi tulumaksuvabaks ning selle nimel tõstetakse nii üldist maksuvaba miinimumi 154 euroni kui ka pensionäride täiendavat tulumaksuvabastust.

Kui 210-eurone pension on tulumaksuvaba ja selle kohta avaldust tegema ei pea, siis üldise maksuvaba tulu (144 euro) arvesse võtmiseks tuleb mittetöötaval pensionäril esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile.

2009. aastal, sügava majanduslanguse ajal peatas Riigikogu ajutiselt riigi rahanduse korrashoidmiseks sissemaksed inimeste II pensionisambasse. Nüüdseks on need taastatud. Kõigile, kes majanduslanguse ajal otsustasid vabatahtlikult omapoolsete sissemaksete tegemist jätkata, nähakse ette kõrgemas määras maksete tegemine 2017. aasta lõpuni.

Lastega vanemale täiendava 4%-se pensionisamba makse ja laste eest täiendava aastahinde maksmine jäävad ka edaspidi jõusse. Üheltki inimeselt tänase päeva seisuga ühtegi eurot ära ei võeta. Vanemapensioni lõplik jõustamine lükatakse aega, mil kõrgemas määras kogumispensioni kompensatsioonimaksed on lõpetatud, riigivõlg pensionikogujatele ära õiendatud.

Jätkatakse lastetoetuste tõusu reformi, kahekordistades enam abi vajavate perede toetused. Samuti suurenevad esimese ja teise lapse toetused. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 1. jaanuarist 2015 19,18 eurolt 45 euroni ja pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks ehk kokku 90 eurot nii esimese kui teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni.

Uus valitsus on kindlal veendumusel, et abivajajaid tuleb toetada, kuid kõige paremini saab ennast aidata ja oma olukorda parandada inimene ise. Nii tahab valitsus aidata töötamist jätkata soovivatel vanemaealistel töö säilitada, pakkudes ametioskuseid säilitavaid ja tõstvaid teenuseid.

Ja viimase asjana tahaks nimetada väärikust, mis peaks olema meile kõigile omane, kuid vahel jääb see raha puudumise taha. Kriisikärbetega kaotatud riiklik matusetoetus taastatakse kõigile vähekindlustatud peredele.

Laine Randjärv, Riigikogu aseesimees (Reformierakond)